USA president Donald Trump teatas Venemaaga sõlmitud kütuselepingust mõni nädal tagasi ja nüüd on esimene tanker Primorski sadamast New Yorgi poole teel. 40 000 tonni diislikütust peaks kohale jõudma 7. novembril ehk neli päeva pärast kongressi vahevalimisi.

Lepingu esialgne eesmärk oli diislihinna allatoomine enne ameeriklaste suundumist valimiskastide juurde. Trumpi väitel aitas see aga hoopis kaasa USA kodaniku vabastamisele, keda süüdistati Venemaal Ukraina eest võitlemises.

"Ma alustasin sellega juba varem, aga kui rääkisin hiljuti Vladimir Putiniga Ukraina sõja lõpetamisest, siis küsisin, kas ta palun saaks Stephen Hubbardi vabastada? Ta nõustus sellega," ütles Trump.

Hubbard vabastati kohe pärast USA presidendi eriesindaja Steve Witkoffi kohtumist Venemaa juhi Vladimir Putiniga.

"Ta on 75-aastane mees. Räägite palju, et minu president Trump on humanist. Olete samuti humanist, härra," ütles Witkoff Putinile.

Witkoffi sõnavõtt tekitas kohe pahameeletormi, sealhulgas kongressi vabariiklaste seas.

USA asepresident JD Vance lükkas aga kriitika tagasi, öeldes et keskenduda tuleks olulisele. Esiteks USA kodaniku koju pääsemisele ja teiseks Ukraina rahuprotsessile.

"Selliseid asju tuleb katsetada. Vaadata, milliseid edusamme on võimalik astuda. Seejärel proovida uuesti. Vahel see töötab, vahel mitte. Üks, mida Steve Witkoffi, kogu diplomaatilise meeskonna ja presidendi puhul austan, on raskete asjade proovimine, kuigi teame, et ees on väga kõrge mägi, mida ületada," lausus Vance.

"Need läbirääkimised on väga keerulised. Ma ei pea seda teile ütlema. Selle tuumaks on tegelikult olnud erimeelsused Donbassi pärast. Ma muidugi ei ürita olukorda üle lihtsustada, sest see on mitmel põhjusel väga keeruline sõda. Selle tuumaks on aga alati olnud see osa Donbassist, mida Venemaa endale nõuab, kuid pole rindel suutnud võita. See on praegu Ukraina käes ja nad on suutnud seda väga julgelt, kõigi eelduste ja ennustuste kiuste hoida," rääkis USA välisminister Marco Rubio.

Rubio sõnul on seekord välja pakutud loomingulisi mõtteid, kuidas Ukraina ja Venemaa positsioone rahukõnelustel lähemale tuua. Samas on selge, et lõpuks peavad mõlemad lahendustega nõustuma.

"Ma arvan, et Ukraina peamine soov on pikaajalise julgeoleku ja turvalisuse tagamine, nii et nad ei langeks tulevikus enam kunagi sissetungi või rünnaku ohvriks," ütles Rubio.

USA administratsiooni liikmed rõhutasid möödunud nädalal ka korduvalt, et nende suhtumine Ukrainasse pole muutunud. Riiki on aidatud isegi enda varude hääbumise hinnaga.

"Tõrjerakettide puhul tahame kindlustada, et meie vägedel on olemas kõik vajalik. President Volodõmõr Zelenski teab seda. Meil on sel teemal temaga olnud väga ausad vestlused. Meie poliitika pole aga muutunud. Lõppude lõpuks soovib president näha rahu. Ta usub, et tapmine peab lõppema. Pole mingit põhjust selle jätkumiseks ja ta soovib, et mõlemad pooled jõuaksid ühise arusaamani," lausus USA sõjaminister Pete Hegseth.

Kongressi demokraatide arvates eirab administratsioon aga täielikult Iraani sõja mõju nii relvade laoseisule kui ka kütusehinnale. Samuti nõutakse selgemat vastust Elon Muskile kuuluva satelliitsidesüsteemi Starlinki kiirusepiirangute kohta, mis on viimastel nädalatel mõjutanud Ukraina vägede tegevust.

"Seda ei tohiks juhtuda, et tehnoloogiaoligarh ja tavakodanik, kellel on meie rahvusliku julgeoleku üle suur kontroll, keda ei saa vastutusele võtta, keda pole valitud ja kelle tegevus pole läbipaistev, teeb elu ja surma puudutavaid rindeotsuseid, sest omab süsteeme, millele meie väed, partnerid ja liitlased toetuvad. Seda ei tohiks juhtuda," ütles demokraadist USA esindajatekoja liige Jason Crow.

Valge Maja ei saanud Muskilt kiirusepiirangute kohta väidetavalt mingisugust eelinfot. Rubio sõnul ei saa president ka erafirmat käskida ja juhtida.

"Me ei kavatse end selle teemaga seoses rohkem kaitsta, sest USA ja sealhulgas Trumpi administratsiooni abita poleks Ukrainat praegu olemas. Suveräänset Ukrainat lihtsalt poleks. See muidugi ei tähenda, et Ukraina vägede julgust ei peaks esile tõstma, sest nad on tõesti väga julgelt oma riigi eest võidelnud ja saavutanud neile antud abiga täiesti erakordseid asju, astudes vastu palju suuremale riigile," lausus Rubio.

Starlinki juhtum on aga USA esindajatekoja vabariiklasest liikme Mike Turneri arvates osa laiemast otsustusprotsessiprobleemist.

"See on üks neist poliitikaotsustest, kus relvasüsteemide tarned Ukrainale peatuvad, raha ei jõua kohale, luureinfot ei jagata. Hiljem saame teada, et selle taga võisid olla Pentagoni nimetud ametnikud. Tuleb algatada uurimine. Peame välja selgitama, kes on need inimesed, sest elud on seetõttu ohus," ütles Turner.