Autovabaduse puiestee eesmärk on suurendada sidet Emajõe ja linnaruumi vahel.

"Linnaruum, mida me täna siin tavapärasel päeval näeme, milleks on Emajõe äärne neljarajaline asfalt, see kindlasti ei ole kaasaegne avalik ruum, mida me tulevikus näeme Emajõe ääres. Ja selle projektiga me tegelikult eksperimenteerimegi tuleviku võimalusi," selgitas Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus "Aktuaalsele kaamerale".

Nii on huvilistel võimalus kuu aja jooksul külastada näiteks kontserte, võtta osa töötubadest või maitsta head ja paremat.

"Minu arvates on see väga hea mõte. Mulle see eelmisel aastal meeldis ja meeldib ka sel aastal. Hästi põnev olid köökide nädalad, kus igal nädalal on erinevad rahvusköögid," rääkis Andres.

"Ma arvan, et palju mõistlikum oleks siit asfalt üldse üles koorida, teha siia park. Istutada siia puud-põõsad, teha mänguväljakud, välikohvikud, võib-olla üks rida bussi või kiirabi jaoks. Või siis teine variant on teha siia tänava asemele hoopis südalinna kultuurikeskus," arutles Eesti Rohelise Liikumise ekspert Peep Mardiste.

Sell aastal on Autovabaduse puiesteel pööratud rohkem rõhku ka keskkonnateemadele. Näiteks saab Autovabaduse puiesteel süüa vaid korduvkasutatavatest nõudest, mida pestakse nõudepesujaamas.

Kuna autod peavad aga suletud tänava tõttu ringiga sõitma, on ka neid, kelles asukoha valik ja keskkonnasäästlikkus tekitavad küsimusi.

"Korrutame autode arvuga tunnis, ööpäevas, kahe kuu jooksul, paar valgusfoori, mis lisaks tulevad, seal autod taga seisavad, mootorid käivad ja korrutame siis emissiooniga, kas me siis saame öelda nii tõsiselt, et tegemist on rohelise projektiga?" kommenteeris Tartu volikogu liige Vladimir Šokman.

"See eriti tore ei ole, et nad kõik kohad kinni panevad. See on tähtis, et pääseks Raekoja platsi juurde kas või lastega ja kui laps on natuke liikumisprobleemidega, siis see on kohe raskem," ütles Agneeta.

Tõnis Arjuse sõnul leiab alati kriitikat, kuid eelmise aasta näitel on eksperiment ennast õigustanud. Plaani tänavat püsivalt sulgeda linnal aga ei ole.