Arvestades seda mahukat majade renoveerimise projekti, siis fookuses on küll avaliku sektori hooned, aga mida sellest saavad oodata Eesti korteriühistus ja eramu omanikud, kes on seni nendest väga kiiresti minevatest toetustest ilma jäänud?

Eesti korteriühistud saavad oodata seda, et jätkuv hoonete energiatõhususe parandamine on üks Euroopa Liidu prioriteetidest ja me soovitame ka liikmesriikidel oma taastumiskavades toetada eraomanike pingutusi selle nimel. Aga selge on ka see, et Euroopas üleüldiselt pole nii kaugele jõutud hoonete soojapidavuse investeeringutega kui Eestis ja seetõttu Euroopa-ülene ettepanek on, et avalik sektor peaks näitama eeskuju, nii et eraomanikud saavad nende investeeringute mõtekusest aru ja järgnevad.

Kas neid Kredexi toetusi, mida on seni Eesti korteriühistud ja eramud kasutanud oma majade soojustamiseks, tuleb kõvasti või jäävad nad samale tasemel või vähenevad?

Finantsvahendeid kindlasti tuleb kõigile kliimaeesmärkide saavutamise jaoks vajalike investeeringute jaoks juurde. Ja neid tuleb mitmest erinevast allikast. On olemas klassikaline Euroopa Liidu eelarve, kus Eesti on väga palju õilsaid projekte kaasrahastanud. Seekord on erakorraliselt liikmesriikides kasutada ka taastefondi vahendid. Aga lisaks sellele on Euroopas olemas ka emissioonikaubanduse skeem, millega püütakse suunata erinevaid sektoreid kliimasõbralike lahenduste poole ja kust kogutakse vahendeid selle jaoks, et rahastada projekte. Senimaani on näiteks moderniseerimisfond andnud Eestile võimaluse väga palju energeetikaga seotud ja energiatõhususega seotud projekte rahastada ja see moderniseerimisfond jääb Eesti jaoks alles ja vahendid selles fondis on pigem ka tulevases eelarves kasvamas.

Millise pilguga te vaatate Eesti Energia ja majandusministeeriumi vaidlusi seoses Eesti Energia väga ambitsioonika meretuulepargi rajamisega? Majandusministeerium ütleb, et projektiga pole veel kiire, kas tegelikult on?

Kõigi lisanduvate taastuvenergia võimsustega on kiire. Neid ei saada valmis ja neid ei suudeta võrguga ühendada loomulikult üleöö. Planeerimine võtab oma aja. Valmisehitamine, elektri tootmine ja võrku jõudmine on aeganõudev tegevus. Siitpoolt me teame, et juba ainuüksi 2030. aasta eesmärkide täitmiseks on meretuuleparkide kasv üle Euroopa vajalik tänase võimsusega võrreldes kuuekordistada. Ja selle saavutamiseks peavad kõik liikmesriigid, kellel on merd, panustama. Omaltpoolt me saame aidata ka sellega, et teatavad hinnagarantiid, mida mõned liikmesriigid oma meretuuleparkidele annavad ja teised pole selle kasuks otsustanud, saavad ka üle-Euroopalise konkursipõhise toetuse. Me teame, et Eesti projektid on olnud viimastel aastatel, kus Euroopas jagatakse vahendeid konkursipõhiselt väga edukad, sest meie regioonis on kombeks oma projektid põhjalikult läbi mõelda, läbi arvutada ja see tõstab nende konkurentsivõimet, kui nad peavad võistlema teiste uuenduslike algatustega.

Kas Euroopa Komisjoni ettepanekute valguses on Ida-Virumaale planeeritava põlevkiviõli tehase rajamine ikka mõistlik investeering?

Igat investeeringut tehes peab arvutama, kui pikk on tasuvusaeg ja kliimaneutraalseks saab Euroopa aastaks 2050, aga juba homsest on turg fossiilsetele kütustele langevas trendis. Siin loomulikult Euroopa näitab teed ülejäänud maailmale. Ka tänases suures paketis, mis Euroopa Komisjoni poolt esitletud sai, on mitu sammu, mis peaksid mõjutama ka globaalset majandust, mis peaks näitama teed mitte ainult 27 Euroopa liikmesriigile, vaid meie kaubanduspartneritele ja see tähendab, et kõik tulevased investeeringud peavad olema ka arvutatud vastu kõrgendatud kliimaeesmärke.

Kas need tänased ettepanekud tegelikult muudavad seda majandusloogikat ja seda keskkonda, mida arvestades seda õlitehast rajati või te soovitaksite ikkagi majandusminister Taavi Aasal piltlikult öeldes see õlikraan kinni keerata?

Fakt on see, et täna Euroopa ehitatakse ka uusi naftarafineerimistehaseid, sest turg ei kao ära üleöö. Aga tasuvusaeg peab olema väga lühike, sest aasta 2050 ei olegi enam väga kaugel. Kui erainvestorid mõtlevad, et kuhu investeerida, siis kindlasti üks kasvav turg on taastuvenergia. Me püüame neid lõputarbijaid, kes täna kasutavad erinevaid fossiilseid kütuseid suunata sinna, et nad kasutaksid õli, nafta ja maagaasi asemel taastuvelektrit, mida me toodame ise. See annab kõva sisendi meie majanduskasvule. Ja loomulikult ilma erainvestorite finantseerimiseta ei saavuta me neid suuri eesmärke, vaatamata sellele, et ka praegu oleme me olukorras, kus ka Euroopa Liidu rahaline lisatoetus on läbi ajaloo suurim.

Kas Euroopa Liit on selleks ikka päriselt valmis, et bensiini ja diiselautode müügist ja tootmisest loobuda?

Kõik meie valitsusjuhid on saavutanud kokkuleppe, et juba aastal 2030 peaksime me olema väga palju säästvamad, kui me täna oleme. Ja selles mõttes on autotööstus isegi poliitikuid ennetanud. Kui me vaatame viimastel kuudel Euroopas tegutsevate põhiliste autotootjate sõnumeid, siis nende sõnumid on olnud selged – nad lõpetavad Euroopas sisepõlemismootoriga autode tootmise. Kes on võtnud eesmärgiks juba aasta 2028, mõned on öelnud hilisema eesmärgi aasta 2035. Aga see on tulevik, et elektriautod saavad hinna poolest suurema konkurentsieelise kui sisepõlemismootoriga autod. Ja ka kütuse mõttes elektri hind on etteaimatavam kui maailmaturul väga suure kõikumisega naftatooted.