Riigikohus tühistas õlitehase ehitusloa
Riigikohus tühistas Enefit Power AS-ile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel. Kohus leidis, et linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama.
Enefit Power AS (toonane Enefit Energiatootmine AS) esitas 18. novembril 2019 Narva-Jõesuu linnavalitsusele ehitusloa taotluse Ida-Virumaal Auvere külas õlitehase rajamiseks, mille linnavalitsus ka 27. märtsil 2020. aastal andis.
Keskkonnaorganisatsioon MTÜ Loodusvõlu esitas 26. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamiseks, väites, et ehitusluba on vastuolus rahvusvaheliste kliimakokkulepetega ja ehitusloa mõjud nõuetekohaselt hindamata.
Nii Tartu halduskohus kui ka Tartu ringkonnakohus jätsid keskkonnaorganisatsiooni kaebuse rahuldamata. Oma kolmapäevase otsusega riigikohus aga tühistas kohtute otsused ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas keskkonnaorganisatsiooni kaebuse ja tühistas vaidlusaluse ehitusloa.
Riigikohtu hinnangul ei selgitatud ehitusloa andmise otsustamiseks välja kõiki olulisi keskkonnamõjusid. "Peamine viga seisnes selles, et täiesti hindamata jäeti mõju Natura võrgustikku kuuluvale Puhatu linnualale. Vigu esines ka kliimatundlikkuse ja fenoolvee käitlemise mõju hindamisel. Tehase kliimamõju oli samas ehitusloa andmise otsustamiseks hinnatud asjakohaselt," seisis kohtu pressiteates.
Ehitusloa tühistamine tähendab, et tehast ei tohi edasi ehitada. Kuna tehase ehitamine on pooleli ja poolelioleva ehitise tulevik on ebaselge, määras riigikohus kahekuulise tähtaja, mille jooksul võib teha erandina selliseid ehitustöid, mis on hädavajalikud poolelioleva ehitise ohutuse ja säilimise tagamiseks. "Linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama," seisis teates.
Riigikohus rõhutas lisaks, et põhiseadusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. "Pariisi kliimakokkulepet ja selle aluseks olevat teaduslikku teadmist arvestades tuleb globaalne keskmise õhutemperatuuri tõus hoida oluliselt allpool kui kaks kraadi, võimaluse korral 1,5 kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega," kirjutas kohtu pressiesindaja.
Kohus märkis, et põhiseadus kohustab Eesti riiki andma selle eesmärgi saavutamisse proportsionaalse panuse. "Selleks on omakorda aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Sellise kava puudumine looks lähiaastatel paljude tegevuste lubatavuse küsimuses isikutele suure ebakindluse," märkis kohus.
Eesti Energia pani uuele Enefiti õlitehasele nurgakivi 2021. aasta novembris ning siis loodeti tehas valmis ehitada 320 miljoni euroga. Suvel selgus, et tehas läheb maksma 350 miljonit eurot.
Enefit Power: teeme kõik selleks, et vead parandada
"Saatuslikuks sai jälle Natura hindamine, selgus et üks Natura hindamine oli tehtud, aga teine, Puhatu linnualal, oli Natura hindamine jäänud täiesti tegemata," rääkis riigikohtunik Heiki Loot "Aktuaalsele kaamerale".
Looti sõnul käis peamine vaidlus selle üle, kas ehitusluba väljastades olid õlitehase süsinikdioksiidi õhkupaiskamise kogused kooskõlas eesti kliimaeesmärkidega.
"Täpsemalt siis kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkidega, selle koha pealt leidis riigikohus, et keskkonnamõjusid on hinnatud asjakohaselt. Nii et selles põhiküsimuses kaebajad tegelikult õigust ei saanud," ütles Loot.
Seega kui Enefit Power puuduolevad keskkonnamõjude hindamised ära teeb ja riigikohtu välja toodud vead parandab, taotlevad nad ehitusluba uuesti.
"Me enda poolt teeme kõik selleks, et koos KOV-iga need vead parandada. Hea on see, et kohus ütleb üheselt, ehitusloa menetluse protsessiga peab jätkama," ütles Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola.
Tehase avamiseks on vaja ka keskkonnakompleksluba, mis on keskkonnaametis menetlemisel.
"Kui nüüd antakse tehasele välja keskkonnakompleksluba, siis tuleb arvestada vahepeal muutunud eesmärkidega. Ehitusloa puhul see nii ei ole, et vahepeal muutunud eesmärke arvestama ei pea, aga keskkonnakompleksloa andmisel tuleb arvestada vahepeal rangemaks muutunud kliimaeesmärkidega," ütles Loot.
"On väga ebatõenäoline, et õlitehas nende kliimaeesmärkidega nüüd ikkagi kooskõlas on. Seega isegi kui õlitehas tõesti peaks saama uue ehitusloa, ei ole üldse kindel et see keskkonnakompleksloa saab. Ja kui ta keskkonnakompleksluba ei saa, siis ta tööle hakata ei või," ütles Fridays For Future Eesti aktivist Kertu Birgit Anton.
Kohtu otsusega mõistetakse ka Narva-Jõesuu linnalt MTÜ Loodusvõlu kasuks välja menetluskulud 15 133 eurot.
Toimetaja: Aleksander Krjukov