"Kas rahandusministeeriumil on plaanis Euroopa Liidu kliimapoliitika ettepanekute valguses esitada Vabariigi Valitsusele ülevaatamiseks õlitehase investeeringu uuendatud tasuvusarvutused, mis võtavad arvesse olukorra dünaamikat ja erinevaid arengustsenaariume? Kas ministeeriumil on kavas uuendada vajaduse korral otsuseid AS-i Eesti Energia aktsiakapitali asjus?" küsib Holm oma kirjas, mis on adresseeritud praegu ka rahandusministri ülesandeid täitvale justiitsministrile Maris Laurile.

Riigikontrolör viitab sellele, et kui valitsus 27. märtsil 2020 volitas rahandusministrit suurendama Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra, et sellega muu hulgas uus põlevkiviõlitehas rajada, siis öeldi otsuses, et hiljemalt 1. juunil 2020 esitab rahandusministeerium valitsusele investeeringuga seotud uued tasuvusarvutused. "Riigikontrollile teadaolevalt ei ole valitsusele selliseid arvutusi esitatud," tõdeb Holm.

Teiseks toob Holm välja Eesti toetuse Euroopa Komisjoni pakutud roheleppele ning valitsuse tegevusprogrammi punkti, mis seab eesmärgiks loobuda täielikult põlevkivi kasutamisest aastaks 2040. Sellega seoses viitab riigikontrolör ka Euroopa Komisjoni äsja avaldatud kliimapaketile, mille algatused võivad veelgi suurendada niigi juba järsult tõusnud süsinikukvootide hinda.

"Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise otsuse tegemisest kuni tänaseni on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis kaubeldavate ühikute (LHÜ) hind tõusnud 17 eurolt enam kui 50 eurole ühe ühiku kohta. Lisaks sellele on Euroopa Komisjon oma 14. juuli 2021. aasta teatises "Eesmärk 55 – 2030. a kliimaeesmärgi saavutamine" väljendanud soovi piirata teatud sektorite ettevõtetele tasuta jagatavate LHÜ-de koguseid," märgib Holm.

Eeltoodust lähtuvalt küsib Holm, kas, ja kui, siis kuidas on rahandusministeeriumil kui Eesti Energia ainuaktsionäri esindajal plaanis üle vaadata ja muuta äriühingule seatud omaniku ootusi põlevkiviõli tootmise suhtes.

Lisaks toob Holm esile, et ministrid on valitsuse otsust kommenteerides selgitanud, et aktsiakapitali laiendamine põlevkiviõlitehase loomiseks aitab muu hulgas luua ja säilitada töökohti Ida-Virumaal ning teenida riigile maksutulu. Ehkki see on sotsiaal-majanduslikust ja riigi tulude vaatenurgast mõistetav püüd, siis võib see minna vastuollu Euroopa Liidu riigiabi reeglitega, leiab riigikontrolör.

"Euroopa Liidu riigiabi reegleid – täpsemalt niinimetatud turumajandusliku investori testi – võib tõlgendada selliselt, et kui riik teeb ettevõtte rahastamise otsuse lisaks ärilistele kaalutlustele ka muudel põhjustel, võib tõusta küsimus otsuse kooskõlast Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Kas rahandusministeerium on selleks, et välistada tulevikus pärast õlitehase valmimist võimalikke riigiabi pinnalt tekkivaid vaidlusi ning võimalikke tagasinõudeid, igakülgselt analüüsinud kõigi aktsiakapitali suurendamise kaalutluste kooskõla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega ning konsulteerinud Euroopa Komisjoniga?" küsib riigikontrolör Janar Holm.