Enefit Power palus Ellex Raidla advokaadibüroolt analüüsi, kas keskkonnaameti nõuded põlevkiviõlitehasele keskkonnakompleksloa andmiseks on õigustatud. Advokaadibüroo seisukohalt ei ole põhjendatud keskkonnaameti nõue, et Enefit Power peab käitises rakendama süsinikupüüdmise tehnoloogiat hiljemalt 2030. aasta lõpuks.

Keskkonnakompleksluba väljastatakse õlitehasele kümneks aastaks. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius tunnistas, et süsinikupüüdmise tehnoloogia nõue läks uue Enefit 280 keskkonnakompleksloa eelnõusse ekslikult.

"Kuna see luba antakse välja tähtajaline 2034. aasta lõpuni, aga see süsinikusidumise tehnoloogia nõue tuleks hoopis pärast seda, mitte 2030. aastal, on see 2030 .aasta olnud selles suhtes täiesti viga, et see sinna eelnõusse on tulnud. Me saime sellest ise ka menetluse käigus aru. Kui me korraldasime avalikustamise ürituse, siis me rääkisime sellest, et ei ole mõistlik kirjutada täna loasse sisse nõuet, mis tegelikult hakkaks kehtima, kui loa kehtivuse tähtaeg on läbi. Meie mõte on olnud ikkagi selline, et selle kümneaastase kehtivuse ajal ettevõte peab võtma ette samme selleks, et muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks, see tähendab jälgima parimat võimalikku tehnoloogiat. Advokaadibürool on selles suhtes õigus, et parim võimalik tehnoloogia täna ei näe ette õlitehastele seda, et nad peaksid kindlasti süsinikusidumise tehnoloogiat rakendama," ütles Kosenkranius.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja sõnul peab Eesti Energia kindlasti kontserniüleselt emissiooni vähendama. "Üks loa nõue näeb ette seda, et nad peaksid osa tolmpõletuskatlaid sulgema. Uttegaaside puhul, mida täna põletatakse, peab leidma mingisuguse lahenduse, mille tulemusena uttegaase hoopis väärindatakse – näiteks on räägitud metanooli tootmisest. Nende nõuete kõrval hakata veel praegu nõudma seda, et nad peaksid kindlasti selle kümne aasta jooksul süsinikusidumist rakendama, on tõesti disproportsionaalne ja sellega me ka arvestame," sõnas Kosenkranius.

Hoolimata sellest, et Kosenkraniuse andmetel on keskkonnaametnikud eelnõu muudatusest aprillikuisel rahvakoosolekul energiaettevõtet ka teavitanud, küsis energiaettevõte advokaadibüroolt abi. Eesti Energia ütles ERR-ile antud kirjalikus vastuses, et ettevõte ootab tehase kompleksloa väljaandmise ja sealsed täpsed tingimused ära. Enne seda ei soovi Eesti Energia kompleksloa detaile kommenteerida.

Riikliku põlevkiviettevõtte kirjas keskkonnaametile ei peeta ameti tegevust õiguspäraseks, kuna ameti nõue ei tuginenud mitte õigusaktidele, vaid poliitilistele dokumentidele. Ehk siis nõue lähtus materjalidest, mis ei ole veel seadusteks vormistatud.

Erik Kosenkranius nentis, et eks keskkonnaametki on kliimaseaduse ehk uue nimega kliimakindla majanduse seaduse ootel.

"Hästi oluline on see, et Eestis saaks kliimaeesmärgid kokku lepitud. Osa sellest segadusest ja vaidlusest on põhjustatud sellest, et Eestil pole praegu selgeid kliimaeesmärke.

Väga palju aitaks meid sellistes asjades –, olgu see siis õlitehas või jäätmepõletustehas või mingi kolmas asi – kui riigis oleks eesmärgid kehtestatud. Nende järgi saaksime me vaadata, kas mingi uus ettevõte oma emissiooniga mahub Eesti kliimaeesmärkidesse või mitte. Aga eks selle nimel praegu kliimaministeerium ka tegutseb, et need eesmärgid saaks sektoritele määratud. Aga sellega läheb veel natukene aega," ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja.

Erik Kosenkraniuse sõnul väljastatakse Enefit Powerile keskkonnakompleksluba tõenäoliselt maikuu jooksul. ERR-ile teadaolevalt võib see juhtuda juba sel reedel.

Enefit Power plaanib uue õlitehase käivitada selle aasta lõpus. 2021. aasta novembris nurgakivi pannes loodeti tehas valmis ehitada 320 miljoni euroga. Praeguse seisuga läheb tehas maksma 368 miljonit eurot.