Festivali viimasel päeval olid Räpina sadamasse randunud osalejad, kelle kodusadam oli kas Peipsi järvel, Emajõel või Võrtsjärvel.

"Sellel aastal oli huvitav see, et Peipsi Järvefestival muutus Sisevete Festivaliks, kuna kaasati ka Võrtsjärv ja Emajõgi ja kuna minu paadi kodusadam ongi Võrtsjärvel, siis minul oli väga lihtne sõita sealt Pikasilda ja sealt alustada," rääkis väikelaeva kapten Madis Soodla.

Räpina sadamas proovisid tuult purjedesse püüda nii noored kui ka juba kogenud purjetajad.

"Regatt on nüüd olnud selline, mis kõik võlud välja toonud, alates tugevast tuulest üle kümne meetri sekundis kuni tuulevaikuseni. Tuul on olnud kord näkku, kord kuklasse, kõikidest ilmakaartest on puhunud, nii et kõik need purjetajad sai täis paketi kätte ja üldiselt ollakse rahul," ütles regati peakorraldaja Teet Helm.

Eesti siseveekogude sadamad on kõik omanäolised ning pakkusid külastajatele erinevaid kultuurielamusi.

"Kohalikele inimestele annab see kindlasti päris palju, nad tulevas nautima seda kontserti, nad tulevad nautima lodjasõitu ja iga aastaga saab järjest rohkem selgeks ka see, et paadimehed on väga õnnelikud , et selline üritus toimub nad varakult panevad selle juuli esimese poole endale kinni, et nad teavad, et see festival sellisel kujul toimib ja toimub, nad saavad nautida kontserti, nad saavad oma laevaga sõita, nad saavad süüa, nad saavad osa õpitubadest, neil on sellised kümme päeva korralikku meelelahutust, pluss saavad nautida seda järveelu," rääkis festivali korraldaja Kadi Ploom.