Suvised üritused on põhjustanud teadaolevalt üheksa haiguskollet, millest on nakkuse saanud vähemalt 166 inimest. Kolded tekkisid pulmast, laagritest, spordi- ja meelelahutusüritustelt, suvepäevadelt. Mitu kollet on tekkinud hiljuti, mistap on tõenäoline, et neisse lisandub haigestunuid veel.

Kuna üritused, alates kontsertidest ja lõpetades laagritega, toovad osalisi kokku igast nurgast, kantakse haigus pärast nakatumist üle Eesti ka laiali. Seetõttu eeldab terviseamet, et sel nädalal lisandub kõrge R-i tingimustes ligi 200 sekundaarset haigusjuhtu ehk nakatunud annavad omakorda haigust edasi umbes nii paljudele inimestele.

Prognoosi kohaselt viib see juhul, kui üritustel osalevate inimeste arvu ei piirata, septembri keskpaigaks juba kuni 2500 haigestununi päevas.

Järgmisel nädalal võib oodata umbes tuhandet nakatunut nädalas, aga augusti lõpus või septembri alguses võib oodata juba tuhandet nakatunut päevas, kui piiranguid ei rakendata ja kasv jätkuks sarnases tempos.

Juba augusti esimeses pooles võib oodata üle 200, aga ka juba üle 300 nakatunuga päevi. Kui kasvu on suuresti põhjustanud nooremaealised, siis kasvu jätku on oodata ka vanemaealiste seas.

Ühtlasi on oodata haiglapatsientide kasvu, mis võib ilma lisameetmete rakendamiseta jõuda juba sügiseks taas sadadeni.

Delta tüvi muutus Eestis domineerivaks neli nädalat tagasi. Möödunud nädalaks oli selle osakaal kasvanud juba 95 protsendini kõigist haigusjuhtudest.

Fischer: nii pikk prognoos pole usaldusväärne

Teadusnõukoja liige, matemaatikaprofessor Krista Fischer ei pea nii pikka prognoosi usaldusväärseks ega 2500 nakatunuga päevi usutavaks.

"Kasvutempo võib jätkuda mõned nädalad, aga septembrini ma seda prognoosi ei teeks, ei hakkaks spekuleerima nii kaugele. Selline R pole meil ka kunagi varem nii pikalt kestnud. Nakkuskordaja mõttes on meil sama olukord kui mullu novembris, nii nakatumise, haiglaravi kui surmade osas. Siis oli ka olukord, kus R oli alul 1,5, aga mõningate meetmetega läks see 1,1 peale ehk jätkas küll kasvu, aga märksa aeglasemas tempos. Ma arvan, et ka nüüd mingi aeglastumine tuleb, selline kasvutempo jätkumine pole realistlik," kommenteeris Fischer.

Ta möönis, et septembri alguseks võime näha ka tuhande nakatunuga päevi, aga sealt edasi ta prognoosida ei tihka. Kindlasti tuleb mudeldamisel arvesse võtta ka vaktsineerimise või läbipõdemise teel immuunsuse saavutanud inimesi, keda on kokku ligi 700 000 inimest.

"Kui immuunsuse kasv läbipõdenute ja vaktsineeritute pealt kokku panna, näen selget seost vaktsineerimise ja nakatumise vahel, mistõttu julgeks uskuda, et see hoog vaibub. Noorte seas on haigus läinud praegu laiali, aga ka seal see vaktsineeritus tõuseb ehk see tingimata ei pruugi jõuda eakateni, pealegi on suurem osa eakaid juba vaktsineeritud," ütles Fischer. "Kui peaks panuseid panema, võiks öelda, et tuhande nakatunuga päev võib vabalt ära tulla, aga mis edasi saab, selles on juba märksa rohkem määramatust. Ei julge öelda, et 2000 nakatunut ära tuleks."

Ülejäänud riikide pealt on siiski näha, et ka kõrge vaktsineerituse tase ei takista ühiskonnas nakatumist taas tõusule viimast, ent haiglasse satub vaktsineerituid haruharva, isegi kui nad haigestuvad. Fischeri sõnul on ka Eestis hakanud kasvama nakatumiste hulk meedikute seas, kes vaktsineeriti aasta algul esimeste seas. See tähendab, et nende viiruskaitse võib olla poole aastaga pärast vaktsineerimist juba nii palju kahanenud.

Terviseamet möönis, et prognoosi mudeldamisel võeti mõningal määral arvesse ka vaktsineeritute ja läbipõdenute hulka.

"Terviseamet võtab oma hetkeprognoosis arvesse nii elanikkonna vaktsineerimise taset kui ka hetkel kehtivaid piiranguid. Kui võrrelda tänast olukorda nakatumise tipupäevadega kevadel, oleme praegu piirangutevabas perioodis. Samuti võetakse arvesse Eestis domineeriva delta tüve suuremat nakatamispotentsiaali, mis suudab kevadel levinud alfa tüvega võrreldes edasi kanduda 1,5 korda intensiivsemalt," täpsustas terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas.

"Kui jätta kõik kõik mõjutavad faktorid kõrvale, võiks tänase R-i taseme juures puhtalt matemaatiliselt näha septembris isegi 5000 inimese nakatumisega päevi. Tegelikkuses on R aga muutuva suurusega näitaja, mille üles või allapoole liikumine sõltub eelkõige kehtivatest piirangutest ehk kontaktide arvust. Nii on terviseameti nakatumise prognoos 2500 inimest päevas pigem hoiatava iseloomuga ja asjakohaste meetmete ning piirangutega on võimalik sellise taseme saavutamist vältida," lisas Kaas. "Just seetõttu rõhutab terviseamet iga prognoosi juures, et selline tulemus saabub juhul, kui R püsib tänasel tasemel ja täiendavaid piiranguid ei lisandu. Nii kui muutub R ja leevenevad või karmistuvad piirangud, muutub ka prognoos."

Kasv ühe erandina kõikjal

Põhja regioonis püsib nakatumiskordaja R stabiilsel tasemel, väikese kasvutrendiga 1,25 (eelmisel nädalal oli näitaja 1,2). Teistes regioonides on R jõudsalt kasvanud: Ida regioonis tasemeni 1,35 (eelmisel nädalal 0,85), Lõuna regioonis tasemeni 1,65 (eelmisel nädalal 1,2), Lääne regioonis tasemeni 1,65 (eelmisel nädalal 1,27).

Mullu täheldati haigestumuse langust vaid Võrumaal (52 protsendi võrra). Haigestumus püsis stabiilsena Ida-Virumaal ja Järvamaal, muudes maakondades oli haigestumus kasvutrendis. 

Kõrgeim juurdekasv on Tartumaal – 174 protsenti. Sellele järgnevad Lääne-Virumaa 138, Saaremaa 121, Põlvamaa 87, Valgamaa 70 protsendiga. Kahel järjestikusel nädalal on epideemiline kasv Pärnumaal 93, Läänemaal 57, Jõgevamaal 50 protsenti.

Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on endiselt Pärnumaa (138 nakatunut 100 000 elaniku kohta), Raplamaa (99) Tartumaa (82) ja Harjumaa (79).

Nakatuvad peamiselt noored

Möödunud kahel nädalal oli enim nakatunuid vanuses 20–39, kõrgem oli nakatumismäär ka 15–19- ja 40–49-aastaste seas. Suurenes nakatumine tutvusringkonnas ja meelelahutusüritustel.

Välismaalt on nakkust toodud enim Hispaaniast, Venemaalt, Soomest ja Türgist.

Täielikult vaktsineeritutest on nakatunud 777 inimest ehk 0,14 protsenti. Neist vajas haiglaravi 60 inimest ehk 0,01 protsenti täielikult vaktsineeritutest.

Vaktsineerimiskuur on lõpetatud 41 protsendil elanikkonnast. Üle 70-aastastest on vaktsineeritud 69 protsenti.