Mulgi pidu tõi kokku tuhatkond esinejat ja sama palju publikut

Foto: ERR

Karksi mõisapargis peeti kuuendat Mulgi pidu. Tuhatkonda esinejat laval ja teist sama palju publikut lava ees ei heidutanud ka paduvihm.

Mulgi peo rongkäik oli uhke. Kõige ees korraldajad lippude lehvides, neile järgnes 1000 lauljat, tantsijat ja muusikut, samuti hõimurahvaste külaliskollektiivid. Kogu kava, mida ette kanti, oli üht- või teistviisi seotud Mulgimaa või mulgi keelega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siin ikka pidevalt käivad küll tantsimised, laulmised, pillimängud, harjutamised, näitemängud, mulgi keele ringid, ilmuvad erinevad raamatud, käiakse folklooripäevadel. See elab," rääkis peo üldjuht Kai Kannistu mulgi kultuuri kohta.

Näiteks Halliste põhikoolis tegutseb folkloorirühm, mis aitab lastel alal hoida mulgi kuluuri ja juuri.

Halliste kooli folklooriringi Karikakar liige Kristiin Kala kirjeldas, mida ta ringis õppinud on: "Näiteks mõned tantsud ja siis oleme vahepeal mänginud. Ja siis vahepeal teeme igasuguseid tagaajamisi."

"Kõike seda õpime koos lastega. Aga keelt, ega meie ka ju kõik ei oska seda keelt nii täpselt rääkida, aga õnneks on meil koolis emakeeleõpetaja, kes osaleb laagris ja õpetab lastele mulgi keelt," ütles folkloorirühma juhendaja Milvi Kull.

Ka Mulgi vanem Arvo Maling muretses oma pidukõnes mulgi keele hääbumise pärast. Üleilmastumise mõjusid on Mulgimaal tunda teisigi.

"Rohkem võiks olla mulgi mustreid, pärimust, keelt võiks olla meie igapäevases elus. See rikastab meie elu ja see oleks natuke teistmoodi ja inimestele kindlasti meeldib see," rääkis Maling.

Kuigi üha tihenev vihmasadu pani korraks peo seisma, sai kuues Mulgi pidu edukalt siiski peetud ja lõppes ühise simmaniga.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: