Abja-Paluojast sai aastaks soome-ugri kultuuripealinn ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Taavi Bergmann

Mulgimaa pealinnast Abja-Paluojast sai aastaks soome-ugri kultuuripealinn. 2013. aastal algatatud kultuuripealinna staatus jõudis Eestisse teist korda - seda tiitlit on kandnud ka Setomaa Obinitsa küla.

Mulgid plaanivad nüüd 25 miljonile soome-ugri keelte kõnelejale üle maailma tutvustada oma kodukanti eelkõige ajalooliste mulgi mustrite kaudu.

Abja-Paluoja võttis tiitli üle Venemaal Baškortostanis asuvalt Miškani külalt. Koroonaviirus ei lubanud hõimurahvaste esindajaid maailma eri paigust Abja-Paluoja kultuurimaja ette kohale sõita, kuid virtuaalseid pidulisi võinuks täna olla 25 miljonit, sest just nii palju on maailmas soome-ugri keelte kõnelejaid.

"Soome-ugri hõimurahvaid on 26. Veel rohkem on keeli ja murdeid. Ainult kolmel hõimurahval on oma riik. Meie, eestlased, oleme siin õnnega koos," rääkis Mulgi vanem Arvo Maling.

Soome-ugri kultuuripealinnade liikumise juhi Oliver Loode sõnul on soome-ugri liikumises palju sellist, mis on seotud poliitika ja kõrgelennuliste asjadega. "Aga soome-ugri kultuuripealinnad toovad selle hõimuidee just kogukonda – sellisesse kohta nagu Abja-Paluoja, kus me praegu oleme ja kus täiesti tavaliselt soomeugrilased saavad osas sellest hõimuideest," sõnas ta.

Mulgimaa patroon, president Toomas Hendrik Ilves sõnas, et pole ühtki soome-ugri rahvust, kes poleks tundnud suuremate survet hüljata oma keel ja kultuur. "See on ilmselt meie väikesearvulisuse hind. Ent siiski oleme jätkuvalt olemas, olles sajandeid tundnud teiste rõhumist. Meid ei ühenda mitte niivõrd meie geenid, vaid meie kombed, meie muusika."

Aasta jooksul kantakse Mulgimaalt üle mitmeid veebiloenguid ja mais loodetakse koos hõimurahvastega maha pidada üks äge mulgi pidu.

"Tahame õppida tundma üksteise mustreid, et mustrite kaudu õppida tundma erinevaid kultuure ja kuidas neid võtmeid tänapäevases võtmes kasutada, et me ei lörtsiks ära mustrite kandmist," rääkis Mulgi kultuuri instituudi juhataja Ave Grenberg.

President Kersti Kaljulaid rõhutas, et oluline on seista oma murdekeelte eest. "Ma nii väga tahaksin, et meil poleks mitte ainult võru ja setu keele aabitsad ja õpikud ja mulgi töövihik, vaid ka teiste Eestimaa murdekeelte töövihikud, sõnaraamatud ja kõik muu."

Mulgi murret kõneleb kuni 10 000 inimest.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: