Ühtlasi kahanes mullu ka ettevõtte müügitulu, 2019. aasta 85,8 miljonilt eurolt 56,7 miljonile eurole. Seega oli aastane langus 33,9 protsenti, selgub lennufirma majandusaasta aruandest. 

Regional Jeti tegevjuhi ja juhatuse esimehe Jan Palmeri sõnul puhkes mullu COVID-19 pandeemia lennunduse jaoks kõige halvemal võimalikul ajal, kuna see langes kokku suvehooaja ametliku algusega.

Nimelt plaanis Xfly kaubamärgi all tegutsev Regional Jet jätkata 2019. aasta lõpus kasvu SAS-i ja LOT-iga sõlmitud uute pikaajaliste lepingute toel.

Seejuures oli lennufirma LOT-i jaoks hankinud viis E195- ja kaks E190-tüüpi regionaalset lennukit ning värvanud ja koolitanud lennumeeskondi nii Tallinnas kui ka Vilniuses. Lisaks oli ettevõte sõlminud uue lepingu SAS-iga viie Tallinnas, Vilniuses ja Palangas baseeruva CRJ900-tüüpi regionaalse lennuki lisamiseks.

"Olime valmis opereerima 24 lennukist koosnevat lennukiparki ja suurendanud oma töötajate arvu 600 inimeseni. Meie lendude arv pidi suurenema 30 protsenti – 3500 lennult 4500 lennule kuus," märkis Palmer. 

Kuid pandeemia tõttu tühistas LOT kohe seitsme uue E-jeti lepingu ja SAS lõpetas kõik lepingulised lennud. Ainsana säilisid Gällivare ja Arvidsjauri ning Stockholmi vahelised lennud, mida opereeriti paar korda nädalas Rootsi hankelepingu alusel koostöös Nordicaga.

"Sel hetkel ei mõistnud keegi pandeemia täielikku mõju, aga oli selge, et olukord oli väga tõsine ja taastumist ei olnud lähiajal oodata. Seetõttu tegime kohe otsuse reageerida sellele kui kõige halvemale stsenaariumile ja koondada 50 protsenti oma töötajatest," selgitas lennufirma juht.

Kriisist tingitud olukord põhjustas aasta lõpuks omakorda vajaduse taastada ettevõtte omakapital kuue miljoni eurose sissemaksega, mida ettevõtte omanik ehk Nordic Aviation Group AS ka tegi, kasutades selleks osa Eesti riigilt saadud 30 miljoni euro suurusest kriisiabi toetusest.

Regional Jeti omakapitali taastamisega seonduvalt toimus tehingujärgselt muudatus ka ettevõtte omanikeringis, kui LOT müüs oma 49-protsendilise osaluse Nordicale, kes sai seejärel lennufirma ainuomanikuks. 

Regional Jeti tegevjuht kirjutab aruandes, et ettevõte kasutas pandeemia ajal ära vähenenud lennutegevuse perioodi, et arendada oma siseprotseduure ja teenuseid. Tema hinnangul on kõige olulisem edasiminek seotud ettevõtte lennukite liinihoolduse võimalusega.

Nimelt suudab ettevõte seda nüüd väliste liinihoolduse teenuse pakkujate kasutamise asemel ise teha, mis vähendab kulusid ja suurendab tähelepanu ettevõtte lennukipargile. Palmeri sõnul on ettevõte tulevikus võimeline pakkuma liinihooldust ka teistele lennufirmadele, eriti Stockholmis, Kopenhaagenis ja Tallinnas.

"Kuigi tulevikku on siiani keeruline ennustada, oleme täiesti veendunud, et suudame oma allhankepõhise lennuteenuse äri Euroopas kasvatada. See on võimalik tänu lihtsale põhjusele – meie klientide kulubaas ja äritegevuse keerukus väheneb, kuna nende enda põhitegevuseks on pikamaalennukite opereerimine," lisas Regional Jeti juht. 

Möödunud aasta lõpu seisuga oli lennufirmal 24 õhusõidukit, mis olid renditud kasutusrendilepingute alusel. Seitse Bombardier CRJ900-tüüpi ja ühe ATR 72-600-tüüpi õhusõiduki oli Regional Jetile allrentinud Nordica. Viis Bombardier CRJ900-tüüpi, kaks Bombardier CRJ700-tüüpi ja üheksa ATR 72-600-tüüpi õhusõidukit oli võetud liisingusse aga otse rendileandjalt.

Mullu opereeris ettevõte üle 12 700 lennu, millest 69 protsenti SAS-ile, üheksa protsenti Nordicale ja 20 protsenti LOT-ile. Aasta varem opereeriti üle 35 000 lennu. 

Xfly kaubamärgi all tegutsev Regional Jet OÜ on pikaajaliste allhankelepingute alusel suurtele Euroopa lennufirmadele lennuteenust pakkuv ettevõte.

Varasemalt kuulus 51 protsenti ettevõttest Nordica kaubamärgi all tegutsevale Nordic Aviation Group AS-ile ja 49 protsenti LOT Polish Airlinesile. 2020. aasta 31. detsembril müüs LOT aga oma osaluse ja Nordicast sai lennufirma ainuomanik.