Täiendavalt maksumaksja raha riik Nordicasse ei paiguta, kinnitas majandus- ja taristuminister Taavi Aas "Aktuaalsele kaamerale".

Nordica sammud põhinevad vaid turupõhisel loogikal. See on loonudki olukorra, kus Nordica lendab küll praegu Tallinnast kahte sihtkohta, kuid mitte oma nime all, vaid SAS-i ja Poola LOT-i alltöövõtjana.

"See, millal Nordica grupp hakkab Tallinnast oma nime all lendama, eelkõige sõltub ikkagi ju sellest, kui kaua meie naaberriigi maksumaksjad on valmis doteerima teist lennuettevõtet," ütles Aas.

Minister tõi välja, et kui Nordica grupp sai Eestis riigiabi 22 miljonit eurot ja lisaks kaheksa miljonit võimalikku krediiti, mida ära kasutatud pole, siis Air Baltic sai esimeses etapis 240 miljonit ning taotles veel 80 miljonit. Turupõhiselt on Aasa sõnul sellises olukorras konkureerida ilmselgelt võimatu.

2019. aastast Nordicat juhtinud Erki Urva leping lõpeb järgmisel nädalal, kui nõukogu ta tagasi kutsub. Nõukogu esimehe David O'Brocki sõnul koguneb nõukogu neljapäeval.

"Suund jääb samaks, kui valitsus on kiitnud eelmisel aastal strateegia. See jääb samaks. Me nüüd lihtsalt läheme edasi selle strateegiaga," ütles O'Brock.

Kehtiv strateegia näeb ette, et kolm riigile kuuluvat lennundusettevõtet - Nordica, Regional Jet ja Transpordi Varahaldus - ühendatakse sama katuse alla.

"Me oleme valitsuses tutvustanud otsust, kuidas lennundusettevõtteid konsolideerida, luua sinna üks juhtkond. Meil on loodud kommertsplatvorm, meil on võimekus alustada vajadusel Tallinnast lende. Aga täna me kindlasti esimeses järjekorras jätkame selle strateegiaga, mis on praegu paika pandud," rääkis Aas.

"Kas ärimudel ise muutub, see on jälle, et kuidas me restruktureerime selle grupi kokku. Aga töö iseenesest jääb samaks," sõnas O'Brock.

Lennunduskontserni loomine loob tulevikus eelduse ka ettevõtete erastamiseks.