"Nii Eesti kui teised liikmesriigid lisavad alates käesoleva aasta teisest poolest sarnaselt passidele ka isikutunnistuste kiibile sõrmejäljed," rääkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik. "Biomeetria lisamine isikutunnistusele on Euroopa Liidu ülene kokkulepe, mille eesmärk on turvalisuse ja julgeoleku parem tagamine tõhusama isikusamasuse kontrollimise teel."

Kraavik lisas, et oluline on tõsta ühiselt kõigi liikmesriikide isikutunnistuste tuvalisuse taset. "Euroopa Liit, sealhulgas ka Eesti, toetab võitlust identiteedipettuste ja isikut tõendavate dokumentide võltsimise vastu," selgitas ta. "Sellega astume järjekordse sammu kuritegevuse vastu võitlemisel."

Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo valdkonna koordineerija Marit Abrami sõnul kehtib muudatus uut ID-kaarti taotlema minnes ja inimesed ei pea hakkama kehtivat ID-kaarti uue vastu vahetama enne selle kehtivusaja lõppu.

Samuti ei pea inimene sõrmejälgi uuesti andma, kui sõrmejälgede viimasest andmisest, näiteks passi taotlemisel, on möödas vähem kui kuus aastat.

"Kui inimesel on nõuetekohane foto, allkirjanäidis ning tema sõrmejäljed kehtivad, saab dokumenti taotleda kodust lahkumata. Kui andmed on puudulikud, tuleb külastada PPA teenindussaali," selgitas Abram.

Euroopa Liidu määrus, mis kohustab alates 2021. aasta teisest poolest ka ID-kaartidel biomeetriat kasutama, võeti vastu 2019. aastal. Uued biomeetrilised isikutunnistused on selle aasta augustist võtnud kasutusele juba näiteks Soome, Saksamaa ja Tšehhi.