2019. aastal võeti vastu Euroopa Liidu määrus, mis kohustab alates 2021. aasta teisest poolest kasutama ka ID-kaartidel biomeetriat. Selle määruse eesmärk on turvalisuse ja julgeoleku parem tagamine tõhusama isikusamasuse kontrollimise teel. Sõrmejälgi kogutakse määruse alusel alates 12. eluaastast.

Mõnel juhul võib aga biomeetriliste andmete kogumise nõue pikendada uue ID-kaardi taotlemise perioodi kuude pikkuseks. Nii on kirjaniku Imbi Paju vanemad juba üle kuu aja kehtiva isikutunnistuseta, sest tervislikel põhjustel pole vanematel võimalik politsei- ja piirivalveametisse kohapeale sõrmejälge andma minna. Kui fotod uue ID-kaardi jaoks aitas kodustes tingimustes ära teha naabrinaine, siis ametnik, kes pidi Paju vanemate juurde koju sõrmejälgi võtma minema, pole sinna kahe kuu jooksul jõudnud.

"Mu ema on 93 ja isa on 90. Mõistus on neil kohal ja loevad raamatuid, aga nad ei liigu väljas ja pea käib ringi. Mina ka helistasin täna hommikul ja ütlesin, et mu vanemad on väga mures ja mina kaasaarvatud, et kui juhtub midagi ja on vaja isikutunnistust, mis siis saab. Või et äkki mul oli emal täna väga paha ja siis mul tekkis hirm, et mis siis juhtub kui teda ei ole homme. Aga siis ametnik on viisakas ja tore ja ütleb, et kui inimene sureb ära, siis tal polegi vaja ID-kaarti," kirjeldas Paju.

Ta lisas, et suhtlus ametnikega on jõudnud praeguseks siiski nii kaugele, et lähiajal peaksid vanemad saama kodus sõrmejäljed ära anda.

"Nüüd kaardistatakse ära kõik need aadressid, kes siin, Jõgevamaal on ja siis nad hakkavad läbi sõitma, aga ega see ei tähenda veel, et sul ID-kaart on. Ma näen, et ka teistel inimestel on see probleem olemas, kellel on vanad vanemad ja võib-olla isegi, ma olen kuulnud, et on pool aastat läinud, ei olegi neil seda ID-kaarti," rääkis Paju.

PPA Tartu teenindustalituse juht Angela Kahar tõdes, et ooteaeg kodus sõrmejälje andmiseks võib tõepoolest venida mitme kuu pikkuseks, sest tööpõld on lai. Sel aastal on käidud kodudes ja hooldekodudes inimeste sõrmejälgi võtmas ligi 640 korda.

"Tõepoolest neid, kes vajavad seda teenust kodudes, hooldekodudes, on hästi palju ja samas see teine pool meie poolt on see, et ametnikke, kes saavad seda teha, on vähe. Teeninduste piirkonnad on suured, nad on maakonnapõhised ja vahemaad on pikad, nii et seetõttu ongi aeg-ajalt mõningatel perioodidel kuni kaks kuud," rääkis Kahar.

Aega tuleb aga varuda ka ID-kaardi taotlemiseks PPA teenindustes kohapeal. Eesti keskmine ooteaeg taotluse esitamiseks kontorites on 45 minutit. Pikim ooteaeg on Tartus – keskmiselt üle tunni. Kahar põhjendas pikki ooteaegu sellega, et PPA teeninduste prioriteet on dokumentide väljastamine, mitte nende taotluste vormistamine. Näiteks Tartu teeninduses on sel aastal väljastatud pea 29 000 dokumenti, üle Eesti on aga PPA teenindustes inimestele kätte antud ligi 164 300 ID-kaarti.

"Meil on alternatiiv dokumendi taotlemisel olemas ja selleks on iseteenindus ja see on väga lihtne ja kiire võimalus oma dokumenditaotlus ära teha. Ei pea tulema teenindusse seda tegema," ütles Kahar.

Töökoormust dokumentide väljastamisel leevendab Kahari sõnul võimalus Selveri kauplustest oma ID-kaarte kätte saada. Nii on Selverites selle aasta seitsme kuu jooksul oma isikutunnistusel järel käinud ligi 5600 inimest ja see trend on ametniku sõnul tõusev.