Setomaal avasid talud ja kogukonnad oma uksed külalistele kaugemalt
Sel nädalavahetusel avasid Setomaa talud ja kogukonnad taas oma koduõued, et võõrustada kostipäivalisi. Lisaks sellele, et kostipäiv toob piiriäärse eluga tutvuma sadu külalisi, on märgatav ka ürituse positiivne mõju kohalikule elule laiemalt.
Kostipäiva korraldaja Pille Malkov ütles ERR-ile, et lisaks kaugema kandi rahvale seto köögi ja kultuuri tutvustamisele on üks tähtis eesmärk ka see, et ka kohalikud kogukonnad tugevamaks muutuksid.
"Kogokonna Kohvik on selles suhtes hästi huvitav, et kogukond on juba eelnevalt siin paari aastaga koondunud. Ja kui see lõpptulemus on siin nüüd, et viis küla tulevad kokku ja teevad sellise toreda asja, see on kimmas värk, see on tuleviku teema," ütles korraldaja ühe kohviku kohta.
Tänavu avas Kostipäival uksed rekordilised 21 kohvikut. Külalisi tuli Setomaale nii Tallinnast, Pärnust kui Kuressaarest. Kohalike sõnul on kostipäiv üks aasta oodatumaid sündmusi.
Näiteks Harrõoro pererahvas on praegusekss oma talukohas toimetanud vaid napi kolmveerand aastat. Ja kuigi maja alles kõpitsetakse ja paljud tööd on veel poolikud, otsustati siiski kostipäival see kõik kõrvale jätta ja oma koduväravad ka külalistele lahti teha.
Talu peremees Maikal Pikalev selgitas ERR-ile, et praeguse plaani järgi plaanib ta ka järgmisel aastal üritusest osa võtta.
Kostipäiv toimus tänavu juba üheksandat korda.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve