Selle aasta lõpuks prognoosis rahandusministeerium riigivõla suuruseks 49,6 protsenti SKP-st. See on 15,56 miljardit eurot. 2022. aastaks võib see kasvada 17, 15 miljardi euroni. 

2023. aastaks on riigil plaanis võlga vähendada, kuni 48,1 protsendini SKP-st. Koroonaviiruse epideemia uus laine võib aga riigivõlga siiski suurendada. 

Tuleva aasta Läti eelarve võib suureneda 833 miljoni euro võrra

2022. aasta Läti riigieelarveks on plaanitud 11,886 miljardit eurot. Seda on 833 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal. 2022. aastaks prognoositakse eelarve puudujäägiks 3,8 protsenti SKP-st. 

2021., 2022. ja 2023. aasta keskpika eelarveraami seaduses ennustati, et 2022. aasta konsolideeritud riigieelarve kulud võivad olla 11,053 miljardit eurot, korrigeeritud kulusid arvestades eeldatakse, et 2022. aasta eelarvekulud võivad ulatuda 11,886 miljardi euroni.

Rahandusministeerium selgitas BNS-i teatel, et eelarvekulude mahu suurenemise tingis 104,9 miljonit eurot vaktsineerimiskulutusi, 97,8 miljonit eurot suures valmisolekus olevate projektide rahastamiseks, 90,9 miljonit riigi peretoetusteks ja 14,5 miljonit eurot Valgevene piiri tugevdamiseks.

Riigi kulutusi tuleb suurendada ka Euroopa Liidu taastusfondi projektide kaasrahastamiseks 316,8 miljoni euro ulatuses, täiendavad 22,4 miljonit eurot on kavandatud haridus- ja teadusministeeriumi koostööprojektide tarvis ja 10,9  miljonit teedeministeeriumile Rail Balticu projekti tarvis.

Läti valitsus arutab 24. augustil 2022. aasta eelarve küsimusi.