Aastas müüakse sadu tuhandeid elupuid
Elupuudest, mis kunagi peamiselt surnuaias kasvasid, on praeguseks saanud aiakujunduses justkui kohustuslik element. Tallinnas püütakse oma aeda rohelise müüri rajajaid ümber veenda, et valida liigirikkamaid lahendusi.
...ja krunti hakkab piirama elupuuhekk – just nii võib iseloomustada paljude uusarenduste haljastusprojekte. Omalaadne roheline müür näib tänapäeval olevat otsekui aia kohustuslik element, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tallinna maastikuarhitekti Kristiina Kupperi sõnul kasutatakse erakinnistutel elupuuhekki umbes pooltel juhtudel.
"Kui selline projekt meile sisse tuleb, siis me selle ümberveenmisega ka tegeleme. Igal juhul üritame," lausus Kupper.
Kupperi sõnul on tavaline elupuuhekk väga igav ning pole mõistlik elurikkust arvestades. Ei mesilastel ega liblikatel ole sinna asja.
"Kui oma hoovis ikkagi elupuid kasutada, siis vaid teatud kohtades. Kas privaatsuse tekitamiseks, millegi varjamiseks, millegi esile toomiseks, ja mitte rivis, vaid grupiti, siis mul ei ole selle vastu mitte midagi. Aga mul on lihtsalt kahju, et inimesed ei näe seda potentsiaali, mida väliruum võiks pakkuda," sõnas Kupper.
Bauhofi turundusdirektori Maarja-Liis Toomiku sõnul oli iga neljas Bauhofist ostetud taim mullu elupuu ning aastas müüakse neid sadu tuhandeid.
"Algavad nad kuskil 80–100 sentimeetrist, see on piisav kõrgus, mis annab veidikene sellise hekitunde, aga veel ei tekita sellist päris varjulist hekki, kasvab ka üsna kiiresti, see on ka kõige müüvam," rääkis Toomik.
Vääna puukoolis elupuid valinud Laulasmaa elanik Tõnu vajab 50 uut taime mõne aasta eest rajatud heki täiendamiseks. Elupuud said omal ajal valitud seetõttu, et oleks naabritega ühtemoodi.
Kui tänapäeval ostetaks elupuid vaid surnuaia jaoks, siis ma võiksin oma äri kinni panna, naeris Vääna puukooli juhataja Andres Monvelt.
Elupuud on tema äri põhiline müügiartikkel. Nende võidukäigul on lihtne põhjus - on suhteliselt odavad, kasvavad kiiresti ja on tihedad.
"Jämedalt öeldes kahte sorti istutatakse, üks on Brabant ja teine on Smaragd. Vahe on selles, et Brabanti peab korra aastas lõikama. Smaragd on selline elupuu, mis kasvab ise ja teda ei pea lõikama. Aga temal jäävad sellised kolmnurksed tipud," ütles Monvelt.
Tänavu on elupuu äri eriti tulus, sest pikk põud sai saatuslikuks nii mõnelegi kevadel rajatud hekile ja nüüd ei jää aiaomanikel muud üle, kui vastu sügist uued taimed osta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov