Saarlased tahaksid rajada Kuressaarde suure kontserdimaja

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kuressaare Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Saarlaste hinnangul võiks Kuressaares olla üks suurem kultuuri- või kontserdimaja, kus saarlastele saaksid esineda ka maailmaklassikud. Kuna riiklikult rahastatud kultuuriobjektide nimekirja saarlaste soov ei mahtunud, siis sel nädalal istuti esimest korda koos, et teemat ja võimalusi arutada.

Kohtumisel seati sihiks luua aastaga plaan, kas ja kuidas edasi minna.

"Seda on kindlasti vaja ja ma arvan, et see avardab lihtsalt võimalusi. Ise olen mõelnud Saaremaal olles, et see on surnud ring, tahaks teha midagi, aga kus kohas ja mis tingimused seal peaksid olema. Kahjuks neid saale pole olemas, kui väljas vihma sajab, siis õues ei laula ka. Kuhu panna orkester? See avardab tõepoolest hästi palju võimalusi ja ma arvan, et läbi selle tuleb palju rohkem inimestel ideid mida seal teha ja kuidas teha," rääkis kohtumisel osalenud ooperilaulja Ain Anger.

Kontserdimaja rajamise plaani koosoleku kutsus kokku Meelis Kubits, kelle sõnul võiks rääkida umbes 500-kohalise kontserdisaali rajamisest. "Võimalikult laiapõhjalise multifunktsionaalse kasutusega kontserdisaal, mis võiks olla kese tulevases kultuuritemplis. Selle vajadus minu meelest on kogukonnas olemas, see sai täna kinnitust. Keegi ei olnud vastu. Tulevase hoone ankur on kontserdisaal, soovitavalt 400 kuni 500 kohaline. Väga suur osa kultuurist jääb Saaremaale tulemata ainult seetõttu, et lihtsalt füüsiliselt pole seda mahtu," rääkis ta.

"Teiselt poolt ei oleks ta kõrgkultuur ainult. Peab olema saal, kus saab teha konverentse, mis teenindab ettevõtlust, kus on kindlasti mingid tugifunktsioonid juures," sõnas Kubits.

Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk kinnitas, et Saaremaal oleks sellise hoone jaoks kohti, aga paraku vald sellist investeeringut üksi endale lubada ei saaks.

"Pigem peaks siia taha tulema riik. Me võime välisrahastuse saada, et hoone püsti panna, selliseid projekte me suudaksime kirjutada. Minu silmis pigem on küsimus jätkusuutlikkuses. Meil on vaja anda sinna atraktiivset sisu, et see hoone reaalselt ikkagi toimiks. Lihtsalt tühja karpi ehitada pole mõtet," rääkis Tuisk.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: