Tori Hobusekasvandus tähistas 165. aasta möödumist kasvanduse rajamisest
Tori Hobusekasvandus tähistas oma 165. sünnipäeva teaduskonverentsi ning renoveeritud tallide ja uue näituse avamisega. Tori on tänaseni Eesti hobumajanduse olulisim keskus.
165 aastat tagasi asutas Eestimaa rüütelkond Tori mõisa maadele hobusekasvanduse.
Laupäeval oodati kõiki huvilisi hobusekasvanduse perepäevale. Uhiuute renoveeritud tallide vahelisel väljakul sai näha erinevaid hobusetõuge ja toimusid demoesinemised.
"Tori hobust nimetatakse, kui universaalhobuseks, temaga saab teha nii tööd, ratsutada, võistlushobuseks on ta sobilik," rääkis SA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige Merike Lang.
"Tori hobusel on valged sokid jalas, see ei ole mitte nii, et meie paneme neile igal hommikul sokid jalga. Muidu on nad sellised raudjad, on ka kollakaid hobusid, aga valged sokid on eriti ilusad," rääkis Lang.
Tori hobusega on võisteldud paraolümpial ning lootust on teda näha suurvõistlustel ka edaspidi.
"Tori hobusel selles mõttes läheb kehvasti, et Eestis on meil praegu tori hobuseid 1500 kanti, tänu sellele ta ka ohtliku liigi nimistusse kantud. Loodame siin tori hobusekasvanduse tegevusega seda tori hobuse tulevikku kindlustada ja tegevust propageerida," rääkis SA Eesti Maaelumuuseumid põllumajanduse ja haldusosakonna juhataja Taivo Esula.
Tori hobusekasvanduses on Esula sõnul ligikaudi 40 tori tõugu hobust.
Tori tõu esiisa oli täkk Hetman, kelle skelett toodi tänavu augusti keskel Eesti Põllumajandusmuuseumist oma päriskoju Tori Hobusekasvandusse ja teda saab näha uuel avatud näitusel.
Toimetaja: Barbara Oja
