UNESCO vaimse pärandi nimekirja kuuluvad Eestist näiteks laulu- ja tantsupeod ja kihnu kultuuriruum.

Nüüd on ka tori hobune astunud sellesse nimistusse pääsemiseks esimese sammu. Nimelt saadi roheline tuli, et kanda tori hobuse aretuse traditsioon Eesti vaimse kultuuripärandi nimekirja. See on eeldus jõudmaks kunagi ka UNESCO-sse.

Eesti Maaelumuuseumide juhatuse liige Merike Lang ütles, et kui seni on tori hobuse tõugu vaadatud vaid bioloogide ja aretajate seisukohast, siis nemad mõtlevad traditsioonidele, mida võiks tutvustada maailmas laiemalt.

"Meie näeme siin taga ka kogukonda, me näeme siin taga inimesi, nende identiteete, hoiakuid, väärtusi ja seda tohutult pikka ajalugu, mida tegelikult tori hobuse kui kultuurhobuse aretamine ligi 170 aasta jooksul läbi on teinud," rääkis Lang.

Tori hobuse tõug on alguse saanud Pärnumaal Tori hobusekasvanduses.

Tori hobuseid on Eestis kokku tuhatkond.

"Aastal 1894 toodi üks täkk, kelle nimi oli Hetman ja Hetmanist ongi kõik alguse saanud. Hetmani aretustöö tegevus on kandunud tänapäeva ja need ongi need hobused, need tori hobused, mis on nii meil kui ka teistel aretajatel üle Eesti," rääkis Eesti Maaelumuuseumide hobumajanduse juht Agris Juhkov.

Kui kaua läheb aga aega, et tori hobune kappaks UNESCO nimekirja? Eesti Rahvakultuuri Keskuse sõnul võib see võtta mitu aastat.

"Riigi poolt esitatakse taotlused ja võtab paar aastat aega. Aga praegu on ka järjekord, nii et enne saab see Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekanne valmis ja siis saab juba edasi vaadata," ütles rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juht Leelo Viita.