Deepfake'id panevad julgeolekuspetsialiste aina rohkem muretsema
Deepfake'id ehk süvavõltsingud panevad julgeolekuspetse üha rohkem muretsema. Oht ei ole teoreetiline, sest kevadel toimuski väidetav deepfake operatsioon Eesti poliitikute vastu.
Kui varem oli see rahakate Hollywoodi stuudiote pärusmaa, siis viimase kolme aastaga on vastav tarkvara läinud tohutu kiirusega odavamaks ja paremaks.
Endine CIA töötaja Matt Ferraro väidab, et deepfake on põhimõtteline oht demokraatiale ja tõel püsivale tsivilisatsioonile. "Igaüks saab tellida oma sünteesitud tegelikkuse, millel pole tõega üldse pistmist," lausus ta.
Varem NATO küberkaitsekoostöö keskuses töötanud Johannes Tammekänd asutas koos kompanjoniga firma Sentinel, mille üks eesmärk on just pakkuda tööriistu deepfake'ide vastu nii riikidele kui firmadele. Sentineli korjatud andmetel ringles 2019 netis alla 100 000 deepfake'i, aga juba aasta hiljem üle 100 miljoni.
Mitte küll nii traagiline, aga näide elust enesest on eestlastel värskelt võtta. Juba kaks aastat tagasi tõi riigikogu väliskomisjoni raport välja, et süvavõltsingute näol on tegu sekkumise viisiga, mille võime väga suurt segadust tekitada on märkimisväärne – aimamata, et nad räägivad iseendast.
18. märtsi pärastlõunal toimus riigikogu väliskomisjonil arutelu Leonid Volkoviga, keda avalikkus teab kui Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi asetäitjat. Ligi tunnise vestluse kestel pilt küll pisut hakkis, kuid keegi ei taibanud, et midagi on valesti. Liba-Volkovi sarnased kohtumised toimusid kevadel paarikümne riigi, organisatsiooni ja ajakirjandusväljaandega enne, kui Vilniuses elav õige Volkov teada sai ja häirekella lõi.
Ametliku vastutuse võtsid Vene vembumehed, kes on ennegi teinud tüngakõnesid kuulsustele, aga Volkov ja mitmed teised usuvad, et see oli Vene eriteenistuste operatsioon, eesmärgiga diskrediteerida ja õngitseda infot ning ettevaatamatuid avaldusi.
Videovõltsingute avastamisest on saanud omaette äri ja probleemiga tegelevad kõik, Facebookist kuni Pentagonini. Isegi Eesti välisluureamet mainis seda ohtu tänavu oma aastaraamatus.
Nii Sentineli tiim kui ka mitmed teised sama valdkonna tegijad jõudsid järeldusele, et kuna tehisintellekt areneb nii kiiresti, jõutakse üsna varsti punkti, kus võltsingu tuvastamine automaatselt ei ole enam võimalik.
Toimetaja: Marko Tooming