Internet on meie elu osa, eriti pärast COVID-19 pandeemia algust, ja aina noorematel lastel. Veebis on väga palju toredat, sealt leiab kõikvõimalikku informatsiooni, saab suhelda kaugel olevate sõprade ja sugulastega ning mängida mitmesuguseid mänge.

Internet on nii tore, et sinna võib jäädagi, ja tänapäeva üks probleem ongi laste nutisõltuvus. Sama oluline on aga see halb, millega lapsed veebis kokku puutuvad, ja see, mida nad selle peale teevad.

Iga seitsmes laps näeb midagi ebamugavat

Kuigi Eesti lapsed on valdavalt väga internetiteadlikud, näitab statistika, et muresid jagub. Lastekaitse liit ja Telia viisid läbi uuringu koduõppel lastest ja said teada, et iga seitsmes laps oli kohanud internetis midagi ebamugavat ja iga kümnes puutunud kokku õngitsuskatsega, mis tähendab, et üritati koguda infot või levitada pahavara.

Pandeemiaaegne koduõpe oli erand ega tule loodetavasti enam tagasi, kuid probleeme on olnud ka varem. Euroopa Liidu "Kids Online'i" uuring 2018. aastal näitas, et ligi pooled lapsed (46 protsenti) olid internetis suhelnud kellegagi, keda nad päriselus ei tundnud, 33 protsenti nendest sai hiljem tolle inimesega ka kokku. 23 protsenti ehk ligi veerand oli kohanud internetis kiusamist, 15 protsenti tegelnud nutiseadme viirusega ja 30 protsenti teismelistest näinud internetis midagi ebamugavat.

Seega juhtub nii mõndagi, aga veel olulisem on, et "Kids Online" näitab: enamik vaikib sellest. Näiteks häirivast sisust rääkis vanematele vaid 13 protsenti teismelistest. Lapsed peavad iga päev tegelema täiskasvanu probleemidega, aga ei räägi sellest kellelegi.

Kõik lapsed oskavad internetti!

Paljude jaoks probleemi pole, sest levib müüt, et lapsed oskavad internetis tegutseda, esimese nutiseadme said nad ju juba eelkoolis. Mõneti on see õige, 2020. aasta "Küberpuu" uuringu tulemused näitasid, et enamik lapsi teab mitmeid olulisi internetisuhtluse reegleid. 80 protsenti vanemate klasside õpilastest küsiks luba, et sõbrast Instagrami jaoks pilt teha, enamik soovitaks kustutada õpetajast tehtud pildi ja ligi kolmveerand teab, et illegaalselt ei tohi filme alla laadida.

Paljud need numbrid on aga väiksemad, kui jutt on nooremate laste pildistamisharjumustest ja vanemate laste filmivaatamisest. Lastel on mõningane ettekujutus, et mida peab internetis tegema ja kuidas käituma, kuid see ei ole valdav. Oluline on ka meeles pidada, et kuigi enamiku sotsiaalmeedia kontode miinimumvanus on 13 aastat, jõuavad sotsiaalmeediasse ka nooremad. Mida siis teha, et lapsed saaksid internetis paremini hakkama?

Vanemate roll

Laste kasvatamisel on kõige olulisem roll lapsevanematel ja see tähendab ka kübermaailma õpetamist. Internetis käitutakse samade reeglite järgi kui tavaelus: tuleb olla viisakas, aga ka ettevaatlik. Võõrastega ei tohi isiklikku infot jagada, kogu info pole õige ja inimesed pole tihti need, kellena end näitavad.

Internetis on palju ahvatlusi, näiteks tasuta asjad, mida alla laadida, aga ka võimalused kulutada oma vanemate raha. Iga paari kuu tagant kuuleb maailmast mõnda lugu, kus lapsed on mängu sees sooritanud oste, millele kulub pärast tuhandeid, näiteks 2020. aastal mängis üks kuueaastane iPadil mängu ja kulutas kokku 16 000 dollarit. Vanemad on need, kes peavad internetikäitumisest tulenevate probleemidega hiljem tegelema.

Probleeme on aga kaks: esiteks ei tea vanemad tihti ka ise, mida teha. Paljud satuvad ise pettuse ohvriks, käituvad internetis ebaviisakalt või lihtsalt ei pööra sellele teemale tähelepanu.

Praegused 30. ja 40. aastates inimesed küll veetsid juba oma teismeliseaastad arvutis, kuid internet on vahepeal väga palju muutunud, ohte ja probleeme on juurde tulnud. Vanemaid tuleb seega aidata – mitmesugused ressursid nagu tarkvanem.ee on hea algus, aga ka koolid peavad olema valmis, et lapsevanemad ei pruugi teada, kuidas internetikelmide küüsi sattunud last aidata.

Teine oluline probleem tuli välja "Kids Online'i" uuringust – vanemad ei teagi, mida nende lapsed internetis teevad. Osaliselt tuleneb see sellest, et neil on vähe aega süveneda laste tegemistesse ja lapsed ise ei taha oma muresid jagada, sest vanemad saavad kurjaks. Aga oma rolli mängib ka arusaam, et lapsed tegelikult ei olegi internetis.

Mäletan, et kunagi rääkisin neljanda klassi laste vanematele küberturvalisusest ja vajadusest vaadata, mida nende lapsed sotsiaalmeedias näevad ja teevad. Vastuseks kuulsin, et sotsiaalmeedia nõue on, et kasutajad on vähemalt 13 aastat vanad, nooremate lastega probleemi ei ole. Tegelikult veedavad lapsed Instagramis ja Youtube'is aega juba palju varem ja vanemad peavad neil seal silma peal hoidma. Oluline on läheneda ettevaatlikult, sõbralikult ja mitte pahandades.

Peamine eesmärk on lapsele teada anda, et kui ta midagi halba näeb või midagi kahtlast juhtub, saab vanematele kohe rääkida. Muidu võib juhtuda, et kiusamine tuleb välja, kui on liiga hilja või kriminaalidele on juba mitusada eurot kantud.

Kooliprogramm

Lapsed veedavad suure osa oma ajast koolis, millega seoses on neil vaja kodus internetti kasutada. Kooliprogramm näeb ette, et lapsed saavad koolist sotsiaalseid ja digipädevusi, seega peab ka kool oma panuse andma, et lapsed õpiksid internetis käituma ja tegutsema.

Enamikus koolides on arvutiõpetus, kuid mitte kõigis. Arvutiõpetuses õpetatakse tihti tehnilist poolt, kuid vaja on arutada ka käitumist ja turvalisust laiemalt, näiteks inimeseõpetuse tunnis. Häid abimaterjale leiab targaltinternetis.ee, aga ka politsei, IT-firmade ja HARNO lehelt.

Materjale on palju, kuid nende seas on keeruline orienteeruda, eriti kuna koolitundides ei ole kuigi palju aega. Aga teema on piisavalt oluline, et seda tutvustada ja arutada regulaarselt, nii arvuti- kui ka teistes tundides. Alati saab kutsuda külla mõne kübereksperdi, näiteks targaltinternetis.ee koolitaja. Olen märganud, et võõra inimese jutt võib sellistel teemadel mõjuda paremini kui enda õpetaja oma, eriti kui kõneleja on ekspert.

Uus abivahend

Lapsed õpivad hea meelega mängides, kui neil on lõbus. 2019. aastal valmis Soomes nooremale koolieale küberturvalisuse mäng Spoofy, kus laps saab olla küberkangelane, kaitsta Maa küberkilpi ning aidata lapsi ja täiskasvanuid nende küberprobleemidega. Mäng on nüüd ka eestindatud, olemas eesti, vene ja inglise keeles nii Androidile kui ka iPhone'ile.