Ehitusmüraga kimpus naabritel tuleb hüvitise saamiseks kohtusse minna

Foto: ERR

Eestis pole ehitajatel kohustust naabreid mürarikastest töödest teavitada, isegi kui need kestavad pikka aega. Naabritel on võimalik ehitusmüra talumise eest küll kohtu kaudu hüvitist nõuda, kuid tõenäosus seda saada on väike.

Müraprobleemid algasid Sauel kolm aastat tagasi, kui arendaja hakkas ehitama kortermaju. "Iga kortermaja ehitamisel on kaevatud suur vundamendi süvend, paeastangusse sisse murtud parkla ja selle käigus on tulnud eemaldada tuhaneid kuupmeetreid paasi," rääkis Saue elanik Renno Veinthal "Aktuaalsele kaamerale".

Piltlikult öeldes on igal aastal raiutud jupike Lasnamäe kanalit, aga kui seda tehti omal ajal paasi lõhates, siis Sauel purustab seda piikvasar.

Paasi murtakse kümme tundi päevas ja nii kuude kaupa. "Kui te mõtlete koroonatalvele, siis lapsed on pidanud õppima päeval kodus ja see ei ole võimalik, kui samal ajal piikvasar kõrval sellist müra teeb," märkis Veinthal.

Veinthal on korduvalt pöördunud nii arendaja, ehitaja kui ka vallavalitsuse poole. "See mure leiab justkui mõistmist, aga ainsaks pakutavaks lahenduseks on see ära kannatada. Tegelikult sisulisi lahendusi, mis oleks seotud parema, tõhusama ehitustehnoloogia või siis inimeste informeerimisega eriti mürarohketest perioodidest, neid kahjuks ei ole," sõnas Veinthal.

Mürarikast aega saaks vähendada võimsama tehnika kasutamisel, kuid see polevat võimalik suure nõudluse tõttu. Nii on ehitusplatsil ametis olnud vaid üks piikvasar.

Saue vallavanema Andres Laisa sõnul on ehitusaegne müra paratamatu, ka oleks tulnud inimestel sellega arvestada, kui nad kolisid piirkonda, mille arendus alles käib. Samas ta möönab, et seekord on müraprobleem teravam.

"See toksimistöö toimub kahe maja vahel ja seal tekib kõlakoda, seetõttu need häiringud on eriti jõulised," selgitas ta. Ka on ehitajale tulnud üllatuseks, et tegu on n-ö tumesinise paega, mis on väga kõva ja mille lõhkumine võtab oodatust kauem aega.

Vald on ehitajaga kokkuleppinud, et mürarikkaid töid tehakse tööpäeviti  9-18 ja puhkepäeviti alates kella 10 ja sellest on Laisa sõnul ka kinni peetud. Mürarikaste tööde kestvust vald ette kirjutada ei saa, sest töö peab valmis saama. "Tehnoloogia on täpselt selline nagu ta on ja see töö liigub selles paekivis nii kiiresti kui ta liigub," ütles vallavanem.

Elanikud on pakkunud välja nii saagimis- kui ka lõhkamistehnoloogiat, kuid Laisa sõnul need sellesse kohta ei sobi. Tegu on tiheasutusega, lõhkamine eeldaks väga suures raadiuses kõikide majaomanike kooskõlastust. Lisaks võivad sellega kaasneda olulised pinnasemõrad, mis võivad pärast tekitada probleeme naabermajade garantiitingimustel.

Kui Veinthal leiab, et väga oluline on inimesi mürarikastest töödest teavitada, et nad saaksid oma aega ja kas või puhkuseid paremini planeerida, siis vallavanem teavitamisse ei usu.

"Ega sellest ju palju abi ei ole, kui me ütleme, et homme algavad mürarikkad tööd," sõnas ta. Vallalehes antakse küll ehitustöödest teada, aga täpseid aegu pole vallavanema sõnul võimalik öelda, sest see sõltub sellest, millal ehitajal õnnestub vastav tehnika saada.

Akustikakonsultandi Marko Ründva sõnul seadused teavitamiskohustust ette ei näe, kuid hea tava on seda teha. Ta toob näiteks kaitseväe, mille polügoonidelt kostva müra üle kurdetakse nüüd vähem, sest kohalikele antakse õppustest ette teada.

Pikaaegsete ehitustööde puhul on omavalitsusel võimalik kehtestada erinõudeid ehitusloa väljastamise ajal. Kui seda ei tehtud, tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

"Meil on olemas nõuded lubatud ehitustööde mürale, mis kehtivad õhtul kella 9 kuni hommikul 7 ja päevasel ajal võib teha müra nii palju kui tuleb," ütles Ründva.

Tartu ülikoolis ehitusõigust õpetava Veiko Vaske sõnul ütleb asjaõigusseadus, et mõistlikku häiringut naaberkinnistult tuleb taluda.

"Mõistlikkuse piir on seadusega paika pandud sinna, et taluda ei tule sellist häiringut, mis oluliselt takistab kinnisasja kasutamist," selgitas vandeadvokaat. Ta lisas, et kui mürahäiring kestab kuude kaupa, siis kindlasti tasub oma õiguste eest seista ja selleks annab seadus erinevaid võimalusi. On võimalik nõuda kohtu kaudu naabrilt häirimise lõpetamist.

"Kohtusse pöördumisel tuleb arvestada sellega, et kõiki oma väiteid tuleb tõendada ja menetlus võib kesta aastaid. Selleks ajaks on tööd juba lõppenud," selgitas Vaske.

Teine variant on pöörduda terviseameti poole, kes saab kontrollida, kas on ületatud riiklikult kehtestatud müra ja vibratsiooni piirväärtused. Nende ületamise korral saab terviseamet teha ettekirjutuse häirimise lõpetamiseks. Kui ettekirjutust ei täideta, siis on võimalik määrata sunniraha.

Seaduse järgi on võimalik nõuda müratekitajalt ka kohtu kaudu hüvitist. Seda juhul, kui müra tekitamise lõpetamine ei ole majanduslikult põhjendatud, näiteks on tegu ajutise müraga. "Kohtusse pöördumisel tuleb arvestada selle riskiga, et see kestab kaua ja see probleem võib enne ise ära laheneda. Selles mõttes on praktilisem lahendus pöörduda avaliku võimu poole ja paluda neil kontrollida, et müra ei ületaks kehtestatud piirnorme," sõnas Vaske.

Kolm aastat piikvasara toksimise saatel elanud Veinthali arvates tuleks edaspidi planeerimisel kogukonna huvidega paremini arvestada. "Küsimus on ka kompetentsis, kas kohalik omavalitsus üldse oskab selles küsimuses seisukohta kujundada, kas ta oskab kaasa rääkida parima ehitustehnoloogia valikul," tõdes Veinthal.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: