Nakatumiskordaja R kasvas 1,1-le

Nakatamiskordaja R oli eelmisel nädalal üle-eestiliselt 1,1, nädal varem oli see 1,05. Kasv on seotud väikese kasvuga Põhja ja Ida regioonides, vastavalt 1,08-lt 1,2-le ja Ida regioonis 1,05-lt 1,1-le.

Lõuna regioonis ja Lääne regioonides püsis R eelmise nädalaga sarnasel tasemel, vastavalt 1,1 ja 1,0.

Viimase 14 päeva haigestumus vähenes Saaremaal (–31 protsenti) ja Läänemaal (–18,9 protsenti). Võrumaal, Viljandimaal ja Tartumaal näitab haigestumus stabiliseerimismärke. Muudes maakondades oli haigestumuse kasv ca 12–16 protsenti.

Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on endiselt Lõuna-Eesti maakonnad, neist kõrgeim Põlvamaa, kus nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta oli 1107,6.

Uuel nädal võib oodata kasvu jätkumist keskmiselt 10 protsendi võrra. Järgmistel nädaltel saab oodata keskmiselt 450 nakatunut päevas. Terviseameti prognoosi järgi jõuab Eesti kõrge koroonaviiruse leviku riskitasemeni oktoobri alguses.

Haigete vanuseline jaotus

Eelmisel nädalal kasvas haigestumine laste seas. Vanusrühmas 10–14 aastat kasvas haigestunute arv 107 protsendi võrra, vanusrühmas 15–19 aastat 57 protsendi võrra, vanusrühmas 5–9 aastat 28 protsendi võrra.

Suurenes haigestunute arv ka vanuses 40–49 aastat, samas haigestunute arv 70–79-aastaste seas on vähenenud.

Möödunud nädalal sai nakkuse välismaal 3,7 protsenti juhtudest, mille kohta on andmeid nakatumispaiga kohta. Perekonnas sai nakkuse 35 protsenti, tööl (sh tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad) 7,1 protsenti, tutvusringis 4,2 protsenti, meelelahutus- jm üritusel 1 protsent, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses
3,6 protsenti, lasteasutustes ja koolides 12,6 protsenti ning mujal 6,7 protsenti.

Vähenes nakatumine pereringis, tööl, tutvusringis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning meelelahutus- jm üritusel.

Kasvas nakatumine lasteasutustes ja koolides. Teadmata nakatumiskohaga haigusjuhtude osakaal ei muutunud.

Kollete arv suurenes Lõuna regioonis

Eelmisel nädalal oli aktiivseid koldeid kokku 78 (nädal varem 64). Kollete arv suurenes märgatavalt Lõuna regioonis, eeskätt nakatumise levikul hoolekandeasutustes ning lasteasutuses (koolis ja lasteaias).

Kollete struktuur on hakanud muutuma. Suurenema on hakanud hoolekande, lasteasutuste ning töökoha kolded. Vähenema on hakanud mitmesuguste ürituste (festivalid, meelelahutus, sünnipäevad, laagrid jm) ja ühistegevustega seotud kollete osakaal.

Terviseametis on jälgimisel 14 hoolekandeasutuse kollet (nädal varem kaheksa). Kokku on hoolekandeasutuste kolletes nakatunud 397 inimest.

Tervishoiuasutustes koldeid juurde ei ole lisandunud. Rühmaviisiline haigestumine on Valga haiglas, kus nakatunuid on kokku 11, neist 6 töötajat ja 5 patsienti.

Eelmisel nädalal lisandus mitmeid koldeid lasteasutustesse. Koolides on praegu 10 kollet ja koolieelsetes lasteasutustes üheksa kollet. Koolides ja lasteaedades on nakatunud 209 inimest, mis jääb siiski selgelt alla hoolekandeaustuste kolletes nakatunutele (397).

Reisimisega seotud haigusjuhud

Eelmisel nädalal registreeriti 97 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 3,7 protsenti juhtudest. Sisse toodud juhtude osakaal langeb.

Haigusjuhud olid seotud reisimisega 22 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Soomes, Rootsis, Türgis ja Venemaal.

Eksootilisematest paikadest toodi üks haigusjuhtum sisse Madagaskarilt.

13. septembri seisuga on haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 64 aastat. 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal moodustab 62,5 protsenti.

Võrreldes nädal varasemaga kasvas hospitaliseeritute hulgas 0–29- ja 40–49- aastaste inimeste osakaal. Samas vähenes 30–39-aastaste ja üle 80-aastaste osakaal.

Eelmisel nädalal manustati 22 565 doosi vaktsiini, seda on 4,47 protsenti vähem kui üle-eelmisel nädalal (23 621 doosi).