Räpina vallas asuva Leevi hooldekodu 24 kliendist 23 on praegu koroonas, nagu ka asutuse kõik töötajad peale kolme, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Leevi hooldekodu juhataja Aina Olle, kes äsja haigusest paranes, tõdeb, et osa personalist on vaktsineerimata.

"Mina pooldan vaktsineerimist, aga kuidas ma sunnin inimesi. Meie piirkonnas töötajate saamine on niivõrd raske. Praegu ka me oleme kõik haiged. Mul on nii raske leida inimest, kes tuleks teeks seda tänamatut tööd," rääkis Olle.

Terviseameti sõnul on Eestis praegu 15 hoolekandeasutuste koroonakollet. Enamik neist Lõuna-Eestis.

"Rääkides ühisosast, siis tavaliselt jõuab haigus hoolekandeasutustesse kas läbi töötajate või läbi külastajate. /.../ On rohkem tõesti neid juhtumeid, kus haiguse on sisse toonud vaktsineerimata töötaja," selgitas terviseameti nakkushaiguste osakonna juht Hanna Sepp.

Lõuna-Eesti hooldekeskus on kuue hooldekodu ja 800 voodikohaga suurim üldhooldusteenust pakkuv ettevõte Eestis. Hiljuti oli ka mitu nende maja koroonakollete tõttu karantiinis.

Kui paljud töötajad on vaktsineerimata, ettevõtte juht Ülo Tulik täpselt ei tea.

"Meil selline info puudub. Ma arvan oletuslikult, et 300 töötajast on 40 ringis vaktsineerimata," sõnas ta.

Eesti üldhooldekodude töötajatest on terviseameti andmetel vaktsineeritud 81 protsenti. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütleb, et hooldekodu pidajatel on võimalik riskianalüüsile tuginedes töötajatelt vaktsineeritust nõuda ja kui muud võimalust ei ole, siis vaktsiinist keeldunud töötajad ametist vabastada.

"Tänane õigusruum lubab kõiki neid otsuseid teha," märkis ta.

"Tööandja peale ma seda vastutust ei jätaks. Selle otsuse võib teha siis, kui riik ja kohalik omavalitsus seljad kokku panevad ja me oleme võimelised töötajate töötasu tõstma umbes 300-350 eurot. Siis on tööjõuprobleem kadunud. Täna tekib see, et paljud töötajad lahkuvad," rääkis Tulik.

"Olgem ausad, hoolekandeasutustes elavad inimesed, kes on haavatavamas olukorras. Tuleb olla väga tähelepanelik ja ettevaatlik. Kui see käib üle jõu, siis on ka selge, et tulevikus tuleks üle vaadata, kas seda hoolekandeasutust maksab pidada, kui ei leita personali ega jõudlust tegeleda oluliste probleemidega," kommenteeris Kuuse.

Lähiajal hakatakse hoolekandeasutustes süstima kolmandaid vaktsiinidoose, et nõrgema immuunsüsteemiga hoolealuseid viiruse vastu paremini kaitsta.

Kantsler: hooldekodud võivad ka klientide elukorraldust muuta

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et paljudes kohtades võib vaktsineerimisest keelduvate töötajate lahti laskmise järel tekkida tõsine tööjõuprobleem. Ta lisas, et AS-i Hoolekandeteenused juhtides ta just seetõttu ei kehtestanud 100-protsendilise vaktsineerimise eemärki, vaid jäi 90 protsendi juurde.

"Aga iseenesest mina toetan seda, et teatud valdkondades, milleks on ka hoolekanne, peaksid töötajad siiski olema vaktsineeritud," lisas ta.

Mändmaa rääkis, et kui valitsus soovib muuta mõnes valdkonnas koroona vastu vaktsineerimise kohustuslikuks, siis seda võib teha, kuid tegelikult on juba praegu loodud piisavad õiguslikud raamistikud selleks, et kõik töötajad näiteks hooldekodudes oleks vaktsineeritud.

"On olemas riskianalüüsi võimalus. Seal on võimalik ette näha, et teatud juhtudel on vaktsineerimine kõige tõhusam meede inimeste kaitsmiseks ja siis saab alustada ka läbirääkimisi selles osas, et kes ei soovi vaktsineerida, lahkuvad," ütles kantsler.

Mändmaa sõnul on lisaks töötajate vaktsineerimisele hooldekodude pidajatel võimalik klientide kaitsmiseks kasutusele võtta ka muid meetmeid.

"Näiteks klientide elukorraldus, et kõik ei ole n-ö pead-jalad koos ühtedes ruumides, vaid on võimalik teha inimestele väiksemad eluruumid, eluüksused, nii et nad ei puutu omavahel kokku. See loob ka võimaluse, et juhul kui kuskil on, olgu selleks siis koroona või ka gripiviirus, siis on võimalik neid inimesi tegelikult teistest eraldi teenindada ja hoida. Ka see loob juba palju turvalisema keskkonna. Ja siis muidugi tulevad isikukaitsevahendid, hügieenitingimused. See kõik aitab kaasa sellele, et hooldekodudes tegelikult ei nakatuta," selgitas ta.