Annely Reile: karistamise asemel tuleks noori toetada

Annely Reile
Annely Reile Autor/allikas: Erakogu

2020. aastal panid alaealised toime 4239 õigusrikkumist. Tuginedes varasematele andmetele võime eeldada, et umbes kolmandik juhtumitest olid korduvrikkumised. Annely Reile kirjutab, mis võib noori korduvrikkumisteni viia ja kuidas neid ringist välja aidata.

Tüüpiline väärteo toime pannud alaealine on 16-aastane poiss. Peamisteks noorte sooritatud kuritegudeks on läbi aastate olnud kehaline väärkohtlemine ja vargused. Eelmisel aastal registreeriti neid vastavalt 333 ja 273 korral.

See on puhas statistika: numbrid, mis räägivad palju, kuid samal ajal vaikivad. Nende numbrite alusel aga tehakse otsuseid, planeeritakse arengukavasid ja eelarveid. Nüüdseks on noortega tegelevad spetsialistid aru saanud, et numbrite taga on sügavam lugu, mille mõistmises peitub võti olukorra parandamiseks.

Vaatame, mis toimub jäämäe all

Sageli kasutatakse noorte käitumise tõlgendamisel äärmiselt pealiskaudseid muljeid. Keskendutakse vaid jäämäe nähtavale osale, mida püütakse parandada. Näitena võib tuua noore agressiivse käitumise – näiteks kaklemise või lõhkumise –, mille tulemused on kõigile näha. Noore korrale kutsumine käsklustega nagu "lõpeta ära!" või "hakka normaalseks!" siinkohal probleemi ei lahenda. Paraku kuuleme neid lauseid ikka ja jälle.

Käitumise muutmiseks tuleks sukelduda hoopis jäämäe veealusesse ossa ja uurida, miks noored nii käituvad. Alles siin hakkab noore lugu päriselt lahti hargnema.

Agressiivse käitumise tagamaad võivad olla väga erinevad: tegu võib olla oskamatusega enda tundeid reguleerida, vaimse tervise diagnoosi või lapsepõlvetraumaga. Tänu arenevale neuroteadusele ja aju-uuringutele on aina enam hakatud mõistma, et traumakogemusega noore agressiivse käitumise võib käivitada tema reageering ohutundele, mis ütleb "võitle, tardu või põgene!".

Kui ühekordse sündmuse puhul on selline käitumine mõistetav ja aktsepteeritav, siis pikemalt vältava ohu puhul, nagu näiteks pideva koduvägivalla all kannatamine, kaasneb aju ülestimuleerimine. Valmis tuleb olla pidevaks võitluseks, sest kunagi ei tea, millal võib toimuda uus rünnak. Selle tulemusena on raske end vaos hoida, kuna vaimselt ja füüsiliselt ollakse pidevalt valvel.

Niisamuti võib noore vähene empaatia teiste vastu või madal riskitaju olla tingitud vanemliku hoolitsuse ja lähedustunde puudumisest varajases lapsepõlves. Sellisel juhul on noore aju arengufaasis alastimuleeritud olnud, mis võib kaasa tuua emotsioonituse ja riskantsete tegevuste ette võtmise, et tunda mingitki emotsiooni.

Meelemürkide tarvitamine võib aga osutuda põgenemiseks enda sees olevate negatiivsete tunnete eest. Seda kõike märgates ja teades tasub küsida – kuidas me seda noort päriselt aidata saame?

Lõpetame sildistamise

Sildid nagu "probleemne noor", "pätipoiss", "kaak" või "kurikael" loovad automaatselt noorele negatiivse kuvandi. Sildistamise puhul on tihti käitumine noorest tähtsam. Sõnapaaris "probleemne noor" on probleem esikohal ja noor alles teisejärguline. Tegelikkuses on aga tähtsam see inimene, kellel esineb probleemset käitumist.

Igal noorel, kellele ühiskond ja kogukond neid silte külge pannud on, on isiklik lugu. Negatiivsest kuvandist vabanemine on aga keeruline. Korduvrikkumiste puhul kahanevad puhta lehe ette keeramise võimalused veelgi.

Miks peakski noor teisiti käituma kui selline roll on talle ühiskonna poolt ette antud? Vestlustes noortega toovad nad ise selgesõnaliselt välja, et oma rolli täitmist neilt ju oodataksegi. See on mõtlemise koht meile kõigile!

Kõik on vast kuulnud mõttekäiku, et halbu lapsi ei ole olemas, on vaid ebasobivad ja halvad teod. On oluline mõista, et isiksust ja olemust me nii lihtsalt muuta ei saa, kuid tegusid saame valida. Selline kinnitus aitab lapsel kasvatada eneseusku ja annab talle võimaluse järgmine kord õigesti käituda, ilma et teda isiksusena alavääristatakse.

Teeme noore aitamisel koostööd

Iga noore ümber on tema pere, sugulased, sõbrad, kool, huviring ja noorsootöötajad. Kõik nad on osa noore turvavõrgustikust. Õigusrikkumisi toime pannud noorte võrgustikku lisanduvad ka spetsialistid nagu lastekaitsetöötajad, noorsoopolitseinikud, vaimse tervise õed, psühholoogid, prokuratuuri ja kriminaalhooldusametnikud.

Noort ümbritsev võrgustik ongi võti tema toetamiseks ja aitamiseks. Võrgustiku koostöö peaks algama info vahetamisest ja olukorra kaardistamisest. Taoline võrgustikutöö nõuab kõikidelt osapooltelt lahenduskesksust, avatust ja konfidentsiaalsust. Üheskoos teineteise kompetentsidele toetudes saab otsida vastuseid probleemidele, mis peituvad pinna all.

Eesmärk peab olema noort aidata, et temas toimuks püsiv positiivne muutus. Selle jaoks peab teda võtma võrdse partnerina, nii tajub noor, et tal on võimalus teda puudutavates asjades kaasa rääkida, teda kuulatakse ja tema seisukohtadega arvestatakse. Läbi positiivse kogemuse õpib noor ise oma tegude ja otsuste eest vastutuse võtmist.

Kui aga noore kaasamise asemel asutakse teda juhtima, muudab see ta üsna tõenäoliselt trotslikuks, ta hakkab osutama vastupanu ja paneb kogu ressursi sellele, et ennast võõra, hirmutava ja pealesurutud olukorra eest kaitsta. Selle vältimiseks tasub kogu tegevus ja dialoog noorega üles ehitada jõustavalt ja tema tugevustele toetuvalt, mis omakorda aitab tal kiiremini positiivse eduelamuseni jõuda.

Eestis astutakse õigeid samme

Meie peaeesmärgiks ei saa olla statistiliste numbrite vähendamine läbi karistuste ja noorte saatmise vanglasse või kinnistesse lasteasutustesse. "Pole noort, pole probleemi" suhtumine ei ole jätkusuutlik. Eesmärgiks peaks olema hoopis noorte mõistmine ja toetamine.

On rõõm tõdeda, et alaealiste õigusrikkujatega kokku puutuvad spetsialistid Eestis otsivad üha enam koostöiseid meetodeid, mis on tõhusad ja lapsesõbralikud. Positiivseid näiteid on palju: taastaval õigusel põhinev konfliktivahendus, taastavad aruteluringid, Pere Lahendusring, Noorte Tugila, Laste ja perede komisjon.

Lisaks arendavad sotsiaalkindlustusamet ja justiitsministeerium Norra finantsmehhanismi toel võrgustikutöö mudelit "Ringist välja". Mudeli eesmärk on pakkuda tuge just nendele noortele, kellel esineb keskmise ja kõrge taseme riskikäitumist. Seda rakendatakse enamasti siis, kui noor on toime pannud korduvõigusrikkumisi, kuid tegelikult saab seda kasutada ka varem, et ennetada probleemsete tegude kordumist või noore sattumist "allakäiguspiraali".

"Ringist välja" on üles ehitatud arvestades kõiki eelpool mainitud olulisi aspekte: suhtumine nooresse on jõustav, arvestav ja aus ning noorele on teekonnal toeks tema valitud usaldusisik. Iga juhtumi puhul vaadeldakse, mis on peidus pinna all ning koostöös võrgustiku ja noorega koostatakse riskide maandamise tegevuskava, mida kindla perioodi vältel rakendatakse, täiendatakse ja analüüsitakse.

Kõik see toimub võrgustiku ühtse vastutuse all, kus igal liikmel on oma roll ja valmisolek panustada. Tegu on paindliku ja samas ka struktureeritud mudeliga, mis kohandub vastavalt noorele ja tema vajadustele.

"Ringist välja" võrgustikke on olnud juba üle 30 ja rõõm on tõdeda, et tagasiside nii võrgustikelt, vanematelt kui ka noortelt on seni olnud positiivne. Hetkel on mudel arendusjärgus ja täieneb iga nädalaga, tuginedes uutele analüüsidele ja rahvusvahelistele kogemustele.

Lähiaastate ambitsioonikas plaan on laieneda üle Eesti, kuid see eeldab kohalike võrgustike valmisolekut ja avatust nii uuele mudelile kui ka oma kogukonna noortele, kes vajavad pisut rohkem tuge.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: