Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et Nõmme üldplaneeringu puudumine on olnud probleem, mis võimaldas mõnel juhul väga avarat tõlgendamisruumi

"Kindlasti on oluline märkida, et dokumendis on fikseeritud kõik need väärtused, mis teevad Nõmmest Nõmme. Metsalinna miljöö, rohealade säilitamine ning arvestatud on Nõmme linnaosa ehitusmäärusega, mis oli seni eelkõige soovituslik dokument. Nüüd on hulk selle põhimõtteid saanud üldplaneeringus ka seaduse jõu," ütles rääkis ta.

Nõmme kui metsalinn on valdavas osas parkmetsa ilmega linnaosa. Nõmmele on iseloomulik valdavalt männipuistuga kaetud lahtine hoonestusviis kuni seitsme elamuga hektaril. Nõmme keskmine asustustihedus on 30 inimest, väikeelamute alal 40 inimest hektari kohta. Krundi soovitatav metsapuudega kaetus on 25 protsenti.

Üldplaneeringus on paika pandud suurim lubatud hoonealune pindala, krundi minimaalsuurus, kruntide minimaalne lubatud haljastuse osakaal, krundi koormusindeks, hoonete kõrgus, hoonete arv krundil jne. Määratud tingimused on piisavad kõrghaljastatud aedlinnamiljöö säilimiseks. Üldplaneering määrab suure osa Nõmme asumitest miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus on miljöö säilitamiseks ja tugevdamiseks välja töötatud lisatingimused.

Eluhoonetena on linnaosas lubatud pereelamud ja väikeelamud ning üksikute olemasolevate korterelamutega alade linnaruumilise korrastamise eesmärgil erandina ka korterelamud. Samast eesmärgist lähtudes on seatud tingimused olemasoleva privaatse elukeskkonna säilimiseks.

Säilitatud on kõik olemasolevad pargid ja avalikud haljasalad, loodusväärtused on kaitstud ja eksponeeritud. Kuna linnaosa pargid ja rohealad on olulised elanike puhkealad, siis on antud tingimused rekreatsioonivõimaluste edasiseks parendamiseks nendel aladel.

Lisaks on üldplaneeringu eesmärk eelisarendada säästvaid liikumisviise. Planeeritud on jalgrattateede võrk, et suurendada jalgratta igapäevase kasutamise osakaalu, ning uued raudteepeatused, et muuta ühendus linnakeskusega kiiremaks.

Planeeritud on seitse asumikeskust, millel on hea ühistranspordiühendus (enamasti raudteega) ja mis on seotud jalgrattateede võrgustikuga. Planeeritud on ka mitu "pargi ja reisi" parklat, et vähendada linna liikluskoormust ja ärgitada linna lähiümbruse elanikke ühistransporti kasutama.

Üldplaneeringu ettepanekutes käsitletakse liiklust linnaruumi osana, arvestatakse kergliikluse vajadusi ja keskkonnataluvust. Planeering käsitleb lisaks linnaosa katvat, rohealasid ja kergliiklusteid omavahel ühendavat rohelist võrgustikku, mis moodustab linnaosa ümbruskonnaga ühendava aasta läbi kasutatava terviseradade süsteemi. See parandab liikumis-, puhkamis- ja sportimisvõimalusi.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu koostamisel on arvestatud viimaste aastate muutusi ja arengusuundumusi linnaehitust ja maakasutust märkimisväärselt mõjutavates valdkondades (sh elamuehituses, ettevõtlusstruktuuris, kaubanduses, teeninduses ja liikluses). Samuti on üldplaneeringu koostamisel arvestatud avalikke huve ja linna strateegilistes arengudokumentides sõnastatud üldisi arengueesmärke.

Üldplaneeringu koostamisel on järjepideva ruumilise arengu eesmärgil arvestatud ka varem koostatud linnaosa ruumilist arengut suunavate dokumentidega ehk Tallinna üldplaneeringu ja Nõmme linnaosa ehitusmäärusega.