Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 6. oktoobril kell 6.15:

- Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile;

- Ukraina kasutab Vene droonide allatulistamiseks edukalt Türgi süsteeme;

- Rubio: USA ei too Venemaa ähvarduste pärast diplomaate Kiievist ära;

- Venemaa õhurünnak Harkivile nõudis kuus inimelu;

Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile

Ukraina korraldas ööl vastu teisipäeva sadade droonidega suure õhurünnaku Venemaa Moskva oblastis, tabades vähemalt ühte naftarajatist.

Seirekanali Exilenova Plus andmetel sisenesid droonid regiooni üheaegselt erinevatest suundadest ja mitmes laines, vahendas sõjasündmusi kajastavate seirekanalite infot väljaanne The Kyiv Independent. Rünnaku ajal hakkas tööle piirkonna õhutõrje.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas teisipäeva varahommikul 81 drooni kahjutukstegemisest nende lähenemisel pealinnale.

Tema hilisema teate kohaselt saatis Ukraina öösel Moskva oblasti suunas 650 drooni, millest Vene õhukaitse tulistas alla vähemalt 105 drooni.

"Allakukkumiskohtades töötavad päästeteenistuse spetsialistid," märkis Sobjanin.

Hiljem laekunud info kohaselt oli õhurünnaku üks sihtmärk suure naftarajatis Moskva oblastis, märkis The Kyiv Independent. Seirekanali Exilenova Plus andmetel tabas Ukraina droon ühtlasi Konstantinovo küla lähedal asuvat Volodarski naftarajatise tootmis- ja dispetšerkeskust.

Volodarsk: the Volodarsk oil pipeline dispatch station (LPDS) is on fire following an attack. https://t.co/7PtHKDChGf

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) October 6, 2026

Moskva kesklinnast umbes 40 kilomeetri kaugusel asuvast Konstantinovost pärit pealtnägijate kaadritelt võis näha, kuidas Volodarski rajatisest löövad välja leegid ja tõuseb paks suits. Rajatis asub Ukraina piirist umbes 450 kilomeetri kaugusel.

The Kyiv Independent tunnistas, et ei saa nende teadete tõesust kohe ise kinnitada.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalist taristut sügaval Venemaa sisemaal ja okupeeritud aladel, mille eesmärgiks on vähendada Moskva võimekust sõjapidamist jätkata.

Kaitseministeerium teatas nädalavahetusel, et Ukraina rünnakute tagajärjel on rivist välja löödud vähemalt 51 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest.

Samal ajal jätkab Venemaa ulatuslikke õhurünnakuid Ukraina linnade ja tsiviiltaristu vastu.

Venemaa ründas Kiievit taas esmaspäeva hilisõhtul, kui kohapeal viibiva ajakirjaniku teatel kukkusid õhutõrje poolt alla tulistatud drooni rusud linna Petšerski linnaosa elamupiirkonda, kus süütasid põlema mitu sõidukit.

Ukraina kasutab Vene droonide allatulistamiseks edukalt Türgi süsteeme

Ukraina otsib aktiivselt õhutõrjesüsteeme, millega kaitsta riiki Venemaa õhurünnakute eest ja selleks osteti Türgist väike arv õhutõrjesüsteeme Korkut, mis osutusid edukaks, teatas esmaspäeval meediakanal Middle East Eye oma allikatele viidates.

Ukrainlaste uudisteagentuuri Unian vahendatud artiklis märgitakse, et väidetavalt tulistavad süsteemid edukalt alla Vene droone.

Väljaanne tsiteeris nimetuks jäänud Ukraina ametniku sõnu nende relvade tõhususe kohta Venemaa õhurünnakute tõrjumisel. Ukraina ametnik märkis, et alguses oli kasutamisega teatud probleeme, kuid see ei olnud midagi sellist, mida poleks saanud lahendada väiksemate kohandustega.

Allikas lisas, et hind vastab õhutõrjesüsteemi võimekusele ja seetõttu on Ukraina huvitatud edasistest ostudest.

Väljaande andmetel sisaldab üks süsteem kolme õhutõrjekahurit ja üht juhtimispunkti. Huvitaval kombel kasutab relv väljaande andmetel FPV-droonide ja fiiberoptiliste droonide vastu 25 millimeetrist moona, mis võib viidata konkreetsele versioonile.

Väljaanne Defense Express märkis, et tõepoolest on olemas süsteem Korkut 100/25 SB, mida esitleti aasta tagasi. See on varustatud 25 millimeetrise kiirlaskekahuriga ja kasutab spetsiaalset õhus plahvatavat tarkmoona ATOM.

Relv kujutab endast moodulit, mida saab paigaldada erinevatele platvormidele, muuseas näiteks ka soomusmasinatele.

Väljaande hinnangul on alust arvata, et Ukrainale võidi üle anda just Korkut 100/25 SB, mille laskekaugus on üle ühe kilomeetri ja laskekiirus 600 lasku minutis.

Tuvastamiseks ja sihtimiseks on süsteemile paigaldatud AESA-radarid, termokaamerad, laserkaugusmõõtja ning tehisintellektil põhinevad programmid.

Rubio: USA ei too Venemaa ähvarduste pärast diplomaate Kiievist ära

Ameerika Ühendriigid ei plaani praegu oma diplomaate Kiievist ära tuua, kuigi Venemaa jätkab õhurünnakuid Ukraina pealinnale ja soovitas välisdiplomaatidel sealt lahkuda, ütles USA välisminister Marco Rubio esmaspäeval ajakirjanikele.

"Vaadake, meil on seal saatkond ja me otsustame ise, kas neil on seal turvaline viibida või mitte," ütles Rubio Andrewsi ühendbaasis.

"Kui tekib oht, millele peame oma hinnangul reageerima kohaloleku muutmisega, siis me ka teeme seda. Seni pole me seda seal teinud," jätkas minister.

Mõni päev varem teatas Ukraina välisministeerium, et ükski välisriigi diplomaatiline esindus pole Kiievit ümberpaiknemise plaanidest teavitanud.

"Kui mõni diplomaatiline esindus plaanib ümber paikneda, siis nad teavitavad meid. Selline on kehtestatud kord," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tõhhõi.

Rubio sõnul on Venemaa juba kuid hoiatanud, et diplomaadid peaksid lahkuma 

"Nad on diplomaate lahkuma hoiatanud juba kuid ja ma ei usu, et kellegi jaoks on üllatus, et Kiiev on rünnaku all. Ma arvan, et seda mõistetakse hästi. Me analüüsime iga päev kõikide oma diplomaatiliste esinduste turvalisust maailmas," seletas minister.

Venemaa on sõjategevuse käigus jätkanud ulatuslikke õhurünnakuid Kiievi ja teiste Ukraina linnade vastu.

Linnapea Vitali Klõtško sõnul tabas Venemaa pühapäeva hommikul drooniga ka üle Dnipro jõe viiva Kiievi Põhjasilla sõiduteed, kus vigastada sai kaks inimest. Rünnak märkis neljandat järjestikust päeva, mil Venemaa rünnakud Kiievis olid suunatud peamiste sildade, sealhulgas Lõunasilla pihta.

Venemaa õhurünnak Harkivile nõudis kuus inimelu

Esmaspäeval hukkus Venemaa liugpommide rünnakus Harkivile kuus inimest, teatas oblasti kuberner Oleh Sõnehubov. Veel 59 inimest sai vigastada.

"Vene juhitavate lennukipommide rünnakus hukkunute arv tõusis Harkivis viieni," ajakohastas Sõnehubov ühismeediapostituses esmaspäeva õhtul varasemaid teateid.

Teisipäeva hommiul edastas ta, et rusudest leiti otsingu- ja päästetööde käigus ka kuuenda ohvri kehaosi. "Vaenlase õhurünnaku tagajärjel sai Harkivis kokku surma kuus ja haavata veel 59 inimest," teatas tas.

Esmaspäevastes rünnakutes kasutati vähemalt kolme juhitavat lennukipommi, mis tabasid korterelamut ja tööstuspiirkonda.

Sõnehubovi teatel süttisid Vene õhulöökide tagajärjel laohooned ja kahjustada said elumajad. Ta jagas pilte, mis kujutasid suurest, osaliselt sisse varisenud katusega hoonest tõusvat suitsu.

Ukraina suuruselt teine linn Harkiv asub Venemaa piiri lähedal ning on alates Moskva sissetungist 2022. aasta veebruaris olnud pideva suurtüki- ja droonirünnakute all.

Tsiviiltaristu sihtimist eitav Moskva on Ukraina linnu viimastel nädalatel üha jõulisemalt rünnanud.

Venemaa rünnakud Kiievi võtmetähtsusega taristule, sealhulgas sildadele, on viimastel päevadel häirinud pealinna liiklust.