Katsed in vitro

"Kui vaatame, mida selle preparaadiga tehtud on, siis on need uuringud katseklaasis, katsed in vitro. Saate aru, meditsiinis katseklaasiuuringutest ei piisa," selgitab farmakoloogia instituudi tudeng, proviisor Aleksei Morgunov.

Talle vaidleb vastu Tartu ülikooli professor, üks ninasprei loojaid Mart Ustav: "Kui vaatame meie loodud preparaadi omadusi, siis me teame, kuidas ja millises kontsentratsioonis antikehad viiruse tõhusalt inaktiveerivad. Meil on kõik andmed olemas."

Siiski on ninasprei tõhususes kahtlejaid ka ravimiametis, mis preparaadi müügi heaks kiitis. Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla sõnul teab igaüks, et õunte söömine on kasulik, aga kui keegi väidab, et õunad aitavad näiteks vähi vastu, peab ta seda tõestama. Selleks on vaja läbi viia uuringud. "Me teame, et sprei sisaldab antikehi, mis laboritingimustes tapavad viiruse, aga me ei tea, kuidas see toimib inimese organismi sattudes," selgitab Uusküla.

Professor Mart Ustav rõhutab, et sprei ei ole ravim, vaid profülaktiline vahend, mis ennetab haiguse teket. "Kui te pesete seebiga käsi, siis te ei eemalda lihtsalt mustust kui niisugust, vaid inaktiveerite seebis leiduvate detergentide abil viirusi ja baktereid ning ennetate sel moel infektsiooni tekkimist teie organismis. Spreis leiduvad antikehad võib liigitada biotsiidide alla, mis inaktiveerivad viirusi. Mina liigitaksin selle profülaktiliseks vahendiks."

Morgunovi arvates ei saa väita, nagu ennetaks ninasprei haiguse teket, kuni seda pole kinnitanud inimkatsed. "Ühest küljest nad ütlevad, et see pole ravim, vaid täiendav profülaktiline meede. Teiselt küljest pidavat see aitama haigust ennetada, seega on sisuliselt ravim. Kuid preparaati, mida pole ravimiks tunnistatud, ei saa ravimiks nimetada. Öelge siis, et tegite lihtsalt ninasprei."

See ei ole ravim

"Me ei ütle, et see on ravim, sest veise antikehad ei satu inimese verre, vaid toimivad tema nina limaskestal. Kuid ma võin kinnitada, et antikehad inhibeerivad viirust ja järelikult takistavad infektsiooni," teatab Ustav.

Ravimiamet suhtub ninaspreisse teisiti. "Lisaks ninale võib viirus tungida organismi läbi suu ja silmade limaskesta. Seega on teisigi kohti, kust viirus organismi satub. Kui loota ainult sellele tootele, siis see meid viiruse käest ei päästa," arvab Uusküla.

Et i-le punkt panna, võttis Mart Ustavi firma Icosagen Tartu Ülikoolilt loa inimkatsete läbiviimiseks. Uuringus osaleb üle kolmesaja inimese.

"Kuulsime, et nad kavatsevad teha mingeid uuringuid ja said isegi Tartu ülikooli eetikakomiteelt positiivse hinnangu. Ent kui need on kliinilised katsed, peavad nad ka meilt hinnangu saama, meie aga pole neist uuringutest veel midagi kuulnud. Seega ei saa me täna midagi öelda," räägib Uusküla.

Inimkatsed ei muuda ninaspreid ravimiks

Katsete läbiviimisest hoolimata ei muutu võlusprei nende tulemusena ravimiks. "Me ei muuda inimese immuunsüsteemi. Ravim peaks seda tegema. Meie eesmärgiks on viiruse valkude vastu suunatud antikehad. Me ei loo mehhanismi, millel oleks raviefekt," selgitab Ustav.

Aleksei Morgunov oletab, et ninasprei kiire turulepaiskamine enne kõigi katsetulemuste selgumist oli seotud vaktsineerimise kiire tempoga. "Pärast massivaktsineerimine lõpulejõudmist kaob vajadus preparaadi järele."

Mart Ustav ei ole kategooriliselt nõus oletusega, et ninasprei müüki alustati enne inimkatsete lõppu rahateenimise eesmärgil. Tema sõnul tahtsid teadlased aidata inimestel koroonaga võidelda. Samas ei eita ta, et on ka kasumist huvitatud. "Elame ju kapitalistlikus ühiskonnas ja loomulikult peame arenemiseks kasumit teenima."

Ravimiameti esindaja sõnul peab iga inimene mõistma, et tegemist ei ole ravimiga. Ninasprei omadused ei ole tõestatud ning seda võib kasutada lisavahendina, kuid viiruse eest see ei päästa.