Kuna seaduseelnõu algatas eelmine valitsus ning vastuvõtuks vormistas Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus, siis riigikogus oli sellele vastu vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Praegune võimuliit vähendas elektrijaamades toetusega puidu põletamise aega kolmelt aastalt kahele.

"Esiteks seati ajaline piir lühemaks kahe aasta peale. Teiseks vähendati rahalist mahtu. Ja kolmandaks, see sõnastab need kriteeriumid, mis ütlevad, et seal tohib kasutada ainult väheväärtuslikku biomassi. Kui kasutatakse mis tahes muud ja see ka hiljem tuvastatakse, siis selle eest raha ei maksta," kommenteeris eelnõu toetanud majanduskomisjoni juht Kristen Michal (RE).

Seadus peaks suurendama konkurentsi taastuvast allikast elektrienergia tootmisel ja vähendama fossiilkütuste kasutamist.

Eelnõu tutvustanud Isamaa liige Sven Sester ütles, et biomassi kasutamine aitab mitmekesistada taastuvenergia vahendeid.

"Ma arvan, et astudes samme taastuvenergia tootmisel või taastuvenergia kasutamisel, on see tegelikult üks nendest sammudest lisaks päikesele, ka biomassi ehk siis puidu kasutuselevõtmine," sõnas Sester. "Puit on samasugune taastuvenergiatoode ja ärme unusta seda, et meil on 100 000 metsaomanikku täna. Oma väheväärtuslikust puidust – me keegi ei räägi ümarpalgi ahju ajamisest –, võsa, kõik see, mis metsal on, muutub äkki ootamatult, tegelikult täiesti reaalselt mõõdetavaks rahaks. Ma arvan, et see on väga mõistlik."

Kuid võrreldes senise korraga tohib taastuvenergia vähempakkumisel osaleda ka olemasolev elektrijaam.

Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul on see Eestile ja Eesti keskkonnale halb seadus, mille tulemusel hakkavad Narva elektrijaamad saama toetust, mille tarbijad kinni maksvad. Lisaks kasvab surve raiemahtude suurenemiseks.

"Selle eelnõu eesmärk on subsideerida Eesti Energiat tarbija taskust, nendel on loomulikult kliimakriisi ja sellest tuleneva keskkonnapoliitika kontekstis olnud majanduslikult keeruline, see ei ole ju saladus, aga sellisel viisil taastuvenergia sildi all ja massiliselt metsa põletades toetada riiklikku energiafirmat on väär," ütles Ossinovski. "Kuna mahud on kasvanud neljakordselt, siis see tähendab ka taastuvenergia tasule loomulikult palju suuremat lisandumist. Minu hinnangul võib sõltuvalt aastast olla mõju 20–30 protsenti tõusu taastuvenergiatasudel."

"Kunagi väga mõistliku plaanina alanud see, et kohalikus katlamajas võiks sooja ja elektri tootmises efektiivselt ära kasutada puidutööstuse jäätmeid, saepuru ja oksi-latvasid, sellest on saanud Euroopas tegelikult suur tüvepuidu põletamise aktsioon, milles Eesti on üks eestvedajaid," ütles Ossinovski.

"Meie mets põleb ka teistes Euroopa Liidu riikide ahjudes väga suures mahus. Viimatine Euroopa Liidu Ühisteaduskeskuse raport on selgelt näidanud, et taastuvenergia direktiiv, mis on lubanud riikidel sellele peale maksta, ongi tegelikult suurendanud tüvepuidu põletamist ahjudes, mis on halb nii kliimale kui ka elurikkusele," lisas ta.

Ossinovski sõnul on see halb seadus ka tarbijale, sest toob kaasa elektrihinna tõusu. Lisaks on seadus tema hinnangul ka põhiseadusevastane.

Sesteri sõnul on aga toetuse piirmääraks koos turuhinnaga 60 eurot, ehk kui elekter maksab praegu 150 eurot megvatt-tunnist, siis Narva elektrijaamad toetust ei saa.

Taastuvenergia koja hinnangul vastuvõetud seadus mitte ei arenda, vaid pidurdab taastuvenergeetika arengut.

"Kui täna juba kasutatakse suurel määral biokütuseid Narva jaamades ja seda omakorda veel soodustada, siis loomulikult teiste sarnaste ressursikasutajate jaoks hind biokütuste kasutamiseks tõuseb. Ja loomulikult eesootaval soojaperioodil sooja hind teistele tarbijatele kasvab," ütles Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.

Seaduse poolt hääletas 69 riigikogu saadikut, vastu oli üheksa ning üks riigikogu liige jäi erapooletuks. Hääletamata jättis kolm saadikut, 19 puudus.

Vastu oli seitse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liiget, fraktsioonitu, aga sotsidesse kuuluv Raimond Kaljulaid ja Isamaa fraktsiooni kuuluv Priit Sibul.

Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi jäi erapooletuks.