Saksa odavjaekett Lidl, mis on Eestisse rajanud kaheksa kauplust, pole siiani ühtki neist veel avanud. Kauplused tunduvad neist möödujatele juba täiesti valmis – tuled siravad sees, riiulitel on kirjad väljas, üksnes uksed on endiselt kinni. Et möödujatele vähem näha oleks, on aknad kiledega kinni topitud, ent mitte nii korralikult, et siit-sealt sees toimuvat paista poleks.

Infot Eesti kaupluste avamisaja kohta pole aga endiselt. Ka värvatud töötajatel mitte, kes saavad küll juba palka, ent ei tea isegi, millal kauplused avatakse ja töö algab.

"Töötajate värbamine on kulgenud edukalt. Lidl Eesti OÜ-s töötab hetkel üle 200 pühendunud töötaja, kes teevad ettevalmistusi kaupluste avamiseks. Suvel värbasime kaupluse vahetusevanemaid, kes hetkel viibivad väljaõppel. Kõik Lidli töötajad läbivad põhjaliku koolituse kas Eestis või välismaal," kommenteeris Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel.

Ta lisas, et Lidl avab alati mitu kauplust korraga, ent millal see Eestis juhtub, ta ei avaldanud.

"Millal see juhtub, on hetkel veel vara öelda, kuid hoiame avalikkust asjade kuluga kindlasti kursis. Hetkel keskendume Eestis oma poevõrgustiku väljaarendamisele, mis hõlmab nii ehitust, sisustust kui ka vajalike kasutuslubade taotlemist," ütles Seppel.

Jaeketi kauplused on rajatud Tallinna, Tartusse, Pärnusse ja Narva. Lasnamäele ning Narva ehitatud poodidel olid kasutusload käes juba aasta alguses. Lätti rajatud logistikakeskus hakkab teenindama nii Läti kui ka Eesti kauplusi.

Vaidlus Raadiku kaupluse taristu üle lahenes

Üheks võimalikuks põhjuseks, miks Eestis kaupluste avamine on takerdunud, võib olla kaupluse ja linna vahel pikalt kestnud vaidlus Lasnamäele Raadiku tänavale rajatud kaupluse taristu üle. Nimelt sõlmisid linn ja poepidaja 2018. aasta juunis detailplaneeringu menetluse käigus lepingu, millega Lidl Eesti võttis endale kohustuse rajada Raadiku 11 ja 11a kinnistutele avalikult kasutatava tee, haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ning aasta hiljem võttis nõustus Lidl endale kohustuse tee ja välisvalgustus linnale tasuta võõrandada. Tööd pidid valmima hoone kasutusloa taotlemise ajaks.

Lidl taotles kasutusluba 5. märtsil, ent kuna teed polnud selleks ajaks rajatud, luges Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet selle lepingu rikkumiseks ning nõudis leppetrahvi 9400 eurot, millele lisandunuks 100 eurot päevas kuni päevani, mil nad oma lepingulise kohustuse linna ees täidavad. Ettevõte sai teed valmis aprilli lõpuks ega nõustunud trahviga ja ähvardas linnalt kohtus kahjude hüvitamist nõuda, juhul kui linn trahvinõudest ei loobu.

Linnavalitsus pöördus seepeale ise kohtusse, et leppetrahv sisse nõuda. 10. septembril lõppes kohtuasi kompromissiga. Selle järgi peab Lidl tasuma linnale hüvitisena 6000 eurot.

22. septembril on linnavalitsus andnud välja korralduse, millega Lidl peab valguskaabli ja teed linnale tasuta üle andma ning linn kohustub kõnniteid oma kulu ja kirjadega korras hoidma. Lidl aga peab kogu dokumentatsiooni linnale kuu jooksul üle andma. Jaeketile jääb kohustus tasuda kasutusõiguse seadmisega seotud kulud, nagu notaritasu ja riigilõiv. Lidlil on õigus korraldust halduskohtus 30 päeva jooksul vaidlustada.

Lidl ise pole soovinud kohtuvaidlust linnaga kommenteerida.