Sõõrumaa: praegune majanduskasv on petlik

Foto: Siim Lõvi /ERR

Suurettevõtja Urmas Sõõrumaa ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et praegune majanduskasv on petlik, sest see ei baseeru enam traditsioonilistel mudelitel. Eelarvetasakaalust rääkimist nimetas ta praegusel ajal lausa kuritegelikuks.

"See on natuke petlik teema. Jah, nõndanimetatud majandus kasvab, kuna aktsiaturud tõusevad, raha tuleb rohkem, inimeste käes oleva raha hulk suureneb," ütles Sõõrumaa.

"Tõenäoliselt ongi midagi totaalselt muutunud kogu arusaamades. Sellist tüüpilist majanduskasvu, mis baseerub tootmisel, meil ju ei ole. Pigem kiratsevad kõik need sektorid, mis peaks vanas mõttes taastootma," rääkis ta.

"Ka Covidist tingituna on ka meie valitsejad toonud turule sadu miljoneid eurosid, mis tekitab ka sellist head sooja tunnet, aga ma ei ole täna kuskilt kuulnud, et keegi on proovinud sisuliselt arutada. See pidu ei saa kesta igavesti. Milleks me siis valmis oleme, kui see pidu ära lõppeb," jätkas Sõõrumaa.

Praegu ei tohiks rääkida eelarvetasakaalust

Sõõrumaa sõnul on lausa kuritegelik, et valitsus praegusel rahatrükkimise ajal kärbetest ja eelarvetasakaalust räägib.

"Kui maailmas on mõni suurem majanduskriis, siis me oleme kohe valmis õigustama, et meil peab ka olema, kuna me oleme ühises katlas. Aga kuna kogu maailm trükib raha nii, et trükipressid kärssavad, siis meie, väike Eesti, äkki ütleb, et meie selles katlas ei ole, meil on siin kõik tasakaalus, las see muu maailm möllab omal viisil. Pigem peaksime aktsepteerima seda, et me oleme sellega seotud," lausus Sõõrumaa.

Sõõrumaa sõnul on küsimus, kas meil on rasketeks aegadeks reserve ja käitumismudeleid.

ERR küsis Sõõrumaalt, kas pensionisambast vabanev raha annab majanduskasvule hoogu juurde ja kas on juba näha buumile viitavaid märke.

"Buum on ta nii või teisiti. Sellist aega nagu praegu.... Ma arvan, et sai ainult Rooma keiser omal ajal öelda, lauake, kata end. Aga täna saab suur osa Eesti rahvast lihtsalt vajutada nuppu, ütleb, et lauake, kata end ja kõik on seal laua peal olemas," vastas Sõõrumaa.

"Lugege ajalugu, vaadake kasvõi viimast sadat aastat, mitu korda on majandus käinud üles-alla. Kõik märgid näitavad seda, et see pidu ei ole igavene," ütles Sõõrumaa.

Taastefondi raha ei tohiks panna betooni

Sõõrumaa rääkis, et vanad mallid ja mudelid enam majanduses ei toimi ja ka Eestile osaks saavat taastefondi raha tuleks kasutada rohepöördeks ja digiarenguks.

"Ma olen kuulnud, et et inimesed valmistuvad siin haiglaid ja muid hooneid, isegi linnahalli roheraha eest taastama. Ma arvan, et see oleks küll kuritegelik, sest et et ainult puhas keskkond, puhas õhk, puhas vesi, saab meid tegelikult hoida jätkusuutlikuna, isegi kui kõik muud asjad kokku kukuvad," sõnas Sõõrumaa.

Rääkides põlevkiviõlitehase ehitamisest ütles Sõõrumaa, et põlevkivist õli tootmine võib panna Eesti maailmakaardile. "Kui me juba üldse oma maavara kasutame, siis õli tootmine, kasutades selle jahutamiseks suurel hulgal puhast vett, on ikkagi kordades kasulikum kui elektri tootmine," sõnas Sõõrumaa.

Patarei arenduse ehituseks läheb järgmisel aastal

Maikuus teatas Sõõrumaa, et otsib KredExi laenu saamata jäämisel Patarei merekindluse arendusele uusi finantseerimisvõimalusi. Kolmapäeval kinnitas ta, et tööd jätkuvad.

"Tööd käivad, jätkame, ponnistame oma väikeste vahendite arvelt. Praegu kuluvad rahad on miljonites - kõik projekteerimised, uuringud, olemasolevate mitmemeetriste seinte kuivatamised, sellest sinna ladestunud pikaaegsest niiskusest, see võtab ise juba paar aastat aega. Lisaks mingite mittevajalike osade lammutamised. Need siis kokku maksavad miljoneid, nendega me saame hakkama. Aga ehituseks praeguse plaani järgi peaks minema järgmise aasta kolmandas kvartalis. Siin on vaja juba kümneid ja kümneid miljoneid," rääkis Sõõrumaa.

Sõõrumaa rääkis, et Kalamaja ja kogu mereäärne piirkond areneb ja merekindluse hoone on väga huvitav ja võib kujuneda turistidele üheks unikaalsemaks vaatamisväärsuseks.

Samuti Sõõrumaale kuuluva Rotermanni kvartali arendus ei ole tema enda sõnul kaugeltki lõppenud. "Mere puiestee äär on veel tegemata ja väravad avamata," sõnas Sõõrumaa.

Sõõrumaa sõnul võiks Postimaja hoone ja Coca Cola Plaza asemel olla suur ja ühendatud seitsmekorruseline objekt.

Ta rääkis, et mereääre ja sadama sidusus vanalinnaga tuleb hästi läbi mõelda ja paika panna, see peaks olema lihtne ja jalutatav. Tulevikus hakkab Sõõrumaa sõnul nii Porto Franco piirkond kui ka Rotermanni kvartal teenima üht eesmärki.

"Vanalinn peab olema teda vahetult ümbritseva kesklinnaga väga hästi seotud ja eriti hästi peaks olema seotud just selle sadama ja vanalinna vahelise osaga."

Sõõrumaa sõnul ei ole ohtu, et uued Tallinnasse plaanitavad arendused ja ka mitmed kõrghooned rahvast tühjaks jääksid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: