Ülo Kaasik: hindade kasvuks peab keegi trükitud raha ära kulutama

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et energiahinnad võiksid hakata kevadel taas langema ja samuti võiks üldine hinnatõus pidurduda. Inflatsiooni säilimiseks peaks keskpankade trükitud raha hakkama Kaasiku sõnul reaalmajandusse jõudma.

"Ainult rahatükist inflatsiooni genereerimiseks ei piisa. Keegi peab selle raha ka ära kulutama. Ja praegu me tegelikult viimase kümne aasta jooksul ei ole näinud, et raha kulutamine oleks samaväärselt kasvanud rahatrükiga," rääkis Kaasik Anvar Samostile. "Raha on pigem kuhjunud erinevatesse kohtadesse."

"Me oleme näinud varahindade kiiret kasvu, millele ilmselt on seos rahapoliitikaga olemas," rääkis Kaasik ja lisas, et samas majapidamiste, ettevõtete või valitsuste kulutuste kasvu ei ole olnud. "Et küsimus, kas me nüüd võib-olla näeme seda tulemas, siis ma arvan, et see võimalus on olemas," rääkis Kaasik.

Samas näeb Kaasik inflatsiooni kasvu eeldusena inimeste endi ootuseid hinnatõusuks, mis võiks suurendada tarbimist, tuua kaasa nõudluse kasvu ja palgasurve. "Siis meil võib olla püsiva inflatsiooni oht ja siis on muidugi juba viimane aeg keskpankadel reageerida," rääkis Kaasik.

Selliseks ohuks, kus Euroopa Keskpank reageeriks, oleks Kaasiku sõnul euroalal üldise inflatsiooniootuse üle kahe protsendi liikumine. Kuigi üksikuid signaale on, ei ole Euroopa Liidu riigid veel majanduslikult taastunud, rääkis Kaasik. "Euroopa tegelikult ikkagi veel vireleb kriisis ja seal on need hinnasurved ka seetõttu madalamad."

Praegune inflatsioon on Kaasiku hinnangul suuresti tekkinud siiski koroonakriisi ja sellega seotud poliitiliste otsuste tõttu. Paljud ettevõtted vähendasid Kaasiku sõnul tootmist, eeldades et nõudlus kukub ja ei olnud valmis nõudluse kasvuks, mis ongi muutunud hinnakasvuks.

"Nüüd ei suuda see pakkumise pool kiiresti järele tulla ja kui sul on nõudlus, suurt pakkumist ei ole, siis loomulikult hinnad reageerivad. Nüüd on see küsimus, eks ole, kas ettevaates suudetakse pakkumise poolt piisavalt järele aidata või mitte," rääkis Kaasik.

Olukorda raskendavad Kaasiku hinnangul ka probleemid rahvusvaheliste tarneahelatega. "Ahelad on kallimaks läinud, aeganõudvamaks läinud ja tegelikult selle koroonakriisi tõttu ka pakkumise probleemid on. Ei suudeta toota, sellepärast et kui viirus jälle paneb mingi sadama seisma või mingisuguse tsehhi kuskil seisma, siis on asjad globaalselt häiritud."

Kuigi osa hinnatõusu põhjustavatest asjadest on pigem püsivamad, näiteks kiibitootmiste kolimised Euroopasse ja USA-sse, taandub Kaasiku hinnangul inflatsioon tulevikus siiski välja. "Näiteks puidu hinnad maailmaturul on juba alla tulnud ehk siis absoluuthinnatase on kukkunud võrreldes tipuga," ütles Kaasik.

Ta lisas, et kui vaadata elektrihindade tulevikutehinguid, siis näiteks tulevaks suveks on oluliselt odavamalt võimalik elektrit osta, kui näiteks homseks või ülehomseks.

"Turu ootused on, et kui loodetavasti tuleb talv, sajab jälle lund, tekivad hüdrovõimsused Skandinaavias, et siis elektrihinna surved ka taanduvad, aga kas see ka nii läheb, sõltub hoopis ilmastikuoludest. Ta ei sõltu otseselt mingitest muudest lühiajalisest poliitikatest," rääkis Kaasik.

Tervikuna võiks Eesti valitsus Kaasiku hinnangul kasvava inflatsiooni ja majanduse keskkonnas kulusid kokku hoida. "Üks probleem, mida nii-öelda majandusteooriaga on vaadatud, seda, et kui majandus käitub väga tsükliliselt, hüplikult, siis keskeltläbi see mõjub halvasti pikaajalisele kasvule. Kui me kipume pidevalt üle kuumendama majandust, teeme valesid otsuseid, paneme raha valesse kohta, siis me saame tulemuseks selle, et meil võib olla keskeltläbi majandus kasvas aeglasemalt," ütles Kaasik.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: