Hüve pakkumisel vaktsineerimise eest on eetilised ja juriidilised küsimused, mis tuleks enne selgeks rääkida, märkis Kadai.

Kui rahaline tasu või mingit sorti kinkekaart kasutusele võtta, siis selline süsteem peab olema õiglane ja ühetaoline, ka nende lõikes, kes on juba vaktsineeritud, selgitas Kadai.

"Hirmutamine ei tööta. See mõjub ühiskonnas pigem negatiivselt. Inimesed, kes pole vaktsineeritud ei tule hirmutamise peale vaktsineerima," ütles Kadai.

Karmid piirangud nagu Lätis? "Need annavad väikese efekti, aga pikas plaanis on ühiskonna väärtuste kaotamine suurem kahju," ütles Kadai. "Ei saa olla täna kindlad, et survestamine viiks lahenduseni."

Kadai tõdes, et 80 aastast vanemate inimeste suhteliselt madalam vaktsineeritus Eestis on selgitamatu.

"Vaktsineerimishuvi lõppemine oli ette teada. Kuidas edasi minna? Senise passiivse vaktsineerimise pakkumine, sellise korraldusega edasi ei saa," tõdes Kadai. Vaktsineerimine riskirühmas ehk vanemaealiste hulgas tuleks viia personaalseks ja aktiivseks.

See on kulukas ja aeganõudev, aga need kulud jäävad kümnetes kordades väiksemaks ravikuludest, lisas Kadai. "Perearstid pole võimelised tegema seda tavapärase töö kõrvalt. Eeldab tervishoiutöötajate spetsiaalset tegevust."

Lõpuks, kui riik on teinud kõik endast oleneva, siis tuleb tunnistada, et inimene vastutab oma tervise eest lõpuks ise.