Alitalia tegi viimase lennu neljapäeva hilisõhtul Cataniast Rooma. Paljud viimase lennu reisijad olid äärmiselt liigutatud, kui kapten rääkis lennu ajal kogu meeskonna tunnetest ja Alitalia ajaloost.

Reedel alustas uus lennufirma ITA 52 lennuki ja 2800 töötajaga, võrdluseks – Alitalial oli 110 lennukit ja 10 000 töötajat.

Alitalia pärandiks nimetatakse halba majandusjuhtimist, kalleid tegevuskulusid, tugevat poliitilist ja ametiühingute survet. Firmat ei aidanud päästa ka restruktureerimised ja omanike vahetused. Et hoida ära Alitalia likvideerimist, määras riik firma päästmiseks 2017. aastal uued juhid. Valitsus tuli lennufirmale appi mitu korda, kulutades sellele ainuüksi viimase kolme aastaga kaheksa miljardit eurot.

Euroopa Komisjoniga kooskõlastatud äriplaani järgi peab ITA saama kasumlikuks 2025.aasta lõpuks. Läbirääkimised komisjoniga vana ja kahjumit tootnud Alitalia saatuse üle kestsid kuid. Eelmisel kuul sai valitsus komisjonilt loa investeerida ITA-sse 1,35 miljardit eurot.

Lennunduseksperdid, sealhulgas sõltumatu konsultant John Strickland on seisukohal, et Itaalia uus, riigi omandis olev lennufirma saab edukas olla ainult siis, kui see opereerib ärialustel, ilma  poliitilise sekkumiseta.

"Alitalial tuli pidevalt  tegemist teha poliitilise sekkumisega. Poliitikud tahavad alati ärisse sekkuda, kuigi minu arvates ei tea nad küll rohkem kui tüüpiline lennuliini juhtkond," rääkis Strickland. 

"Alitalial oli teinegi väljakutse: valitsuse raha muudkui tuli, teiste lennundusfirmade pahameelest ja kriitikast hoolimata. Firma juhtide ja töötajate suhted olid mõrud, tihti oli streike, aga alati arvati, et see ei loe, küll valitsus meid välja aitab. Kui Alitalia oleks tegutsenud turuseaduste järgi, siis seda lennukompaniid enam poleks, see oleks kadunud kaua aega tagasi," ütles lennundusekspert.