Ajal, mil suur osa Euroopast võitleb enneolematult kõrge inflatsiooniga ja nõndanimetatud rohepöörde valest strateegiast tulenevate kõrgete energiahindadega ning kui püütakse lõpetada sõda keset Euroopat, hakkab tsiviillennundus tasapisi kosuma ning on seadnud eesmärgiks jõuda koroonapandeemia eelsele tasemele.

Paljud riigid on sekkunud reaalmajandusesse, toetades maksumaksja rahaga nii firmasid kui ka kodanikke. Laialdast toetust on saanud ka lennufirmad, mis paraku viib nende üha suuremale konsolideerumisele ja ositi loomulike monopolide tekkimisele.

Väiksemad firmad peavad kas leidma lokaalse turuniši või teenindama ettelendudega suuremaid, nagu viimasel ajal on edukalt teinud siiani veel Nordica tütarfirma staatuses olev Regional Jet Xfly kaubamärgi all.

Euroopa tsiviillennunduse maastiku muutuse kõige suuremaks negatiivseks näiteks on Itaalia au ja uhkuse Alitalia aastaid kestnud agoonia lõpetamine. Ja see on ka hea näide, kuidas riigid sekkuvad praegusesse turumajandusfaasi. Pankrotistunud Alitalia operatsioonid võttis üle riigi asutatud ja kapitaliseeritud uus firma ITAAirways.

Samal ajal loob optimistlikumat muljet Euroopa ühe suurima tegija, Lufthansa majandusnäitajate paranemine, aga ka meie põhjanaabrite Finnairi üha parem toimetulek ja toibumine Venemaa ülelendude loobumisest tulenevatest majanduskahjudest.

Vaatamata kõrgele inflatsioonile ja oodatavale majandussurutisele läheb tsiviillennundus sügishooajale ja järgnevatele aastatele vastu mõõduka optimismiga.

Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA) andmetel jõudis maailma tsiviillennundus 2022. aasta juulis 75,6 protsendi tasemele võrreldes 2019. aasta juuliga, kusjuures paremini kosusid eelkõige Põhja-Ameerika, kus on suur osatähtsus siselendudel, ja Euroopa ning halvemini Aasia, eelkõige tänu Hiina regioonide täielikule sulgemisele koroonaviiruse tõttu.

Kui enne pandeemiat reisis kogu maailmas aastas ca 4,5 miljardit reisijat, siis 2020. aastal üksnes ca 2,7 miljardit, mis teeb languseks 60 protsenti. 2022. aasta oodatav langus on aga võrreldes 2019. aastaga üksnes 26 protsenti.

Suurenemist näitavad ka lennukite tellimused. Kui need on käesoleval aastal 1143 ühikut, siis tuleval aastal juba 1622 ühikut, mis on pandeemiaeelsel, 2019. aasta tasemel. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) on töötanud välja erinevaid stsenaariume, kas ja millal tsiviillennundus jõuab koroonaeelsele tasemele. Optimistlikumad neist prognoosivad, et 2024. aastaks võidakse saavutada 2019. aasta tase.

Tsiviillennunduse areng on tugevas korrelatsioonis sisemajanduse toodangu näitajatega, mõjutajaks on ka inflatsioon ning inimeste ostuvõime, mistõttu võivad ICAO prognoosid olla ka liialt optimistlikud.

Praegu muudetakse aktiivselt majandusstruktuure, heaks näiteks oli reageerimine pandeemiale, hetkel on protsessis energiamajanduse ja kõrge inflatsiooni teemad. Mis nendele kriisidele järgneb, on keeruline prognoosida.

Juhul kui kõrgele inflatsioonile kaasneb majandussurutis ja kõrge tööpuuduse määr, millist seisundit majandusteoreetikud nimetavad stagflatsiooniks, on loomulik väljund tarbijate ostuvõime langus, mis otseselt mõjutab muuhulgas tsiviillennunduse väljavaateid.

Kui potentsiaalsete reisijate nõudmise ja lennufirmade poolt pakkumise dünaamikad on ettearvamatud, on üsna keeruline tulevaste perioodide piletihindu prognoosida.

Siiski, kui kütusehinnad, mis moodustavad lennufirmade kuludest ca 25 protsenti, jätkavad laialdases diapasoonis kõikumist, kui kõrge inflatsioon tuli ja jääb veel mõneks aastaks, kui erinevate riikide ja riikide liitude vahelised majanduslikud pinged kasvavad, kui kergitatakse pinnale üha uusi kriise, siis võib arvata, et lennupiletite hinnad pigem kasvavad.