Alutaguse vallas sai 15 volikogu kohast kaheksa vallavanem Tauno Võhmari valimisliit Alutaguse. Võhmar oli ka valla populaarseim poliitik, keda 2401 valijast toetas 248. Eelmisel korral sai Võhmari nimekiri seitse kohta, kuid siis oli ka volikogus kaks kohta rohkem. Pindlalalt Eesti suurimas mandrivallas pole 2017. aasta valdade ühinemise järel ametlikult koalitsiooni ja opositsiooni olnud ning valimiseelsel debatil ütles Võhmar, et ta sooviks vallas ka tulevikus sama joont hoida. EKRE, valimisliit Oma Vald ja Eesti Reformierakond said Alutagusel kõik kaks kohta, Eesti Keskerakond sai ühe koha ehk volikokku pääsesid kõigi viie nimekirja esindajad.

Jõhvi vallas jagunesid 21 volikogu kohta järgmiselt:
VL Ühtselt Jõhvi Eest 7 (nimekirjas ja vallas kogus enim hääli (366) nende esinumber, üle 10 aasta Jõhvi poliitikast eemal olnud endine volikogu esimees ja eksminister Vallo Reimaa),
Eesti Keskerakond 5 (nimekirja edukaim endine vallavanem ja volikogu esimees Aleksei Naumkin 205 häälega, eksminister ja -vallavanem Martin Repinski sai seitsmendana 46 häält ehk kaotas nelja aastaga 260 häält, eksvallavanemad Max Kaur ja Jüri Konrad said vastavalt 41 ja 40 häält ning Riigikogust Jõhvi nimekirja tugevdama saadetud Oudekki Loone piirdus 35 häälega),
VL Jõhvikad 4 (286 häält sai Nikolai Ossipenko, kes pole ajalehe Põhjarannik arvepidamist mööda kaheksa aastat volikogu koosolekutel osalenud),
Eesti Reformierakond 3 (vallavanem Maris Toomel sai 261 häält) ja EKRE 2 kohta (180 häält kogus nende edukaimana eksminister Arvo Aller).
Välja jäid VL Ühtne Jõhvi ja Isamaa. Ajalehe Põhjarannik andmetel võivad Jõhvis koalitsiooni moodustada VL Ühtselt Jõhvi Eest, Reformierakond ja EKRE, kellel oleks kokku volikogus napiks häälteenamuseks vajalikud 12 kohta.

Kohtla-Järvel võitis valimised küll Eesti Keskerakond, kuid 25 volikogu kohast said nad vaid 12 ehk kaotasid kuus kohta. See annab võimaluse viiel ülejäänul (SDE – 5, VL Restart Kohtla-Järve – 4, VL Progress – 2 ja Eesti Reformierakond – 2) teha napp koalitsioonivalitsus. Kaalukeeleks võib saada Reformierakond, kellele seni oli Keskerakond kahe volikogu lisahääle eest andnud abilinnapea koha. Kohtla-Järvel jäi SDE ja Reformierakonna volikogu kohtade arv samaks, kuid Keskerakonna kuus kohta noppisid kaks valimisliitu. Valimistel enim hääli kogus SDE esindaja, Riigikogu liige Eduard Odinets, kelle poolt hääletas 614 inimest. Meie venekeelses portaalis ennustas Odinets, et jätkub Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit. Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko kogus vaid 93 häält ja see tulemus oli Keskerakonna pingereas 16. Kohtla-Järvel käis valimas 38,9 protsenti valijatest (valijaid oli nimekirjas 26 976, hääletamas käis 10 491 inimest) ja see oli Eesti ainus omavalitsus, kus valimisaktiivsus jäi alla 40 protsendi. Kohtla-Järvel ei osutunud valituks EKRE ja kaks üksikandidaati.

Lüganuse vallas jagunesid 19 volikogu kohta kuue valimisnimekirja vahel: Eesti Keskerakond 6, VL Meie vald 4, VL Oma Rahva Eest 3, Eesti Reformierakond 3, Isamaa 2, VL Meie Koduvald Lüganuse 1 ehk Lüganusel taas ees keeruline ja tõenäoliselt mitte väga püsiva koalitsiooni moodustamine. Üksikkandidaat valituks ei osutunud. Edukamad häältekogujad olid Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev (192; Keskerakond) ja vallavanem Andrea Eiche (187; VL Meie vald). Ajaleht Põhjarannik ennustab Lüganusel võimupööret, sest senine opositsioon sai uues volikogu koosseisus 11 kohta.

Narvas võitis VL Katri Raigi nimekiri, kelle 9137 häälest 4512 (eelmisel korral 1490) sai ekslinnapea Katri Raik. 15 saadud kohast jääb üksi võimule saamiseks väheseks, sest Narva volikogus on 31 kohta. Keskerakonna 23 volikogu kohast jäi järele 10 (Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin sai 619 häält, neli aastat tagasi oli ta tulemus 1376 häält). Lisaks sai neli kohta VL Elagu Narva (ekslinnapea Aleksei Jevgrafov kogus 972 häält) ja kaks kohta Eesti 200. EKRE, VL Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaat volikokku ei pääsenud.

Narva-Jõesuu 17 volikogu kohast 12 sai VL Ühtne Kodu, kelle ridades kogus enim hääli linnapea Maksim Iljin, kelle poolt hääletas 232 valijat. Viis kohta sai Eesti Keskerakond. Üksikkandidaat valituks ei osutunud.

Sillamäel sai kindla võidu Eesti Keskerakond, kellele kuulub volikogu 21 kohast 17 ehk nad said juurde kaks kohta. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai neli kohta. Välja jäid VL Värsked Sillamäe Tuuled ja EKRE. Tugeva populaarsuse tõusu tegi perearst Valeri Abramovitš, kes Keskerakonna ja Sillamäe edukaimana kogus 405 häält, neli aastat tagasi sai 175 häält. Teisegi koha hõivas Sillamäel perearst: Andrei Žoga sai 238 häält. Kolmandat tulemust näitas linnapea Tõnis Kalberg, kes on viimastel aastatel Sillamäel oma toetajaskonda suurendanud: 2005 – 59, 2009 – 63, 2013 – 46, 2017 – 155 ja 2021 – 232 häält. Rohkem kui kolmekordse tagasilöögi sai volikogu esimees Jelena Koršunova, kes vahetas 2017. aasta 491 häält 155 hääle vastu.

Toila vallas juhtus see, et kahe edukama nimekirja eesotsas kogusid enim hääli keskerakondlased. Valimised võitis VL Ühtne Vald, mis eesotsas vallavanem Eve Eastiga (126 häält) sai 17-liikmelises volikogus 9 kohta, kusjuures volikogust jäi välja vaid 19 häält kogunud volikogu esimees Roland Peets. VL Terve Meie Kogukond sai 7 kohta, nende ridades kandideerinud Johannes Neiland kogus valla edukaimana 163 häält. Eesti Reformierakond sai volikogus ühe koha. Eesti 200 ainus esindaja volikokku ei pääsenud.