Prognoos: novembri keskpaigas on koroonaga haiglaravil 600 inimest
Terviseameti nädala epiidülevaate prognoosi järgi tõuseb koroonaviirusega haiglaravi vajavate inimeste arv lähipäevadel kuni 450-ni, oktoobri lõpuks kuni 500-ni ja novembri keskpaigas kuni 600-ni.
Eelmisel nädalal tehti Eestis 49 424 koroonatesti, mida on 13,1 protsendi võrra enam kui üle-eelmisel nädalal. Testidest osutusid positiivseks 16,2 protsenti.
Suurim positiivsete testide osakaal oli Põlvamaal (24,2 protsenti), Pärnumaal (24 protsenti) ning Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal (kõik 19,3 protsenti).
Nakatamiskordaja R püsib stabiilselt kogu Eestis 1,18 piires. R kasvas Põhja regioonis (1,18-lt 1,22-le). R püsis eelmise nädalaga sarnasel tasemel Lõuna regioonis (1,1), Lääne regioonis (1,18) ja Ida regioonis (1,3).
Prognoos: 1400 nakatunut päevas ja 10 000 nädalas
Haigestumuse kiiret juurdekasvu täheldas terviseamet Läänemaal (64,6 protsenti), Ida-Virumaal (49,2 protsenti), Järvamaal (44,3 protsenti) ja Hiiumaal (42,1 protsenti). Haigestumuse kasv Ida-Virumaal ja Harjumaal (28,5 protsenti) mõjutab kogu Eestit.
Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Pärnumaa (nakatumisnäitaja 1870,4) ning Lõuna-Eesti maakonnad Põlvamaa (1947,5) ja Võrumaa (1301,7).
Terviseamet prognoosib järgmistel nädalatel nakatumiste kasvu jätkumist. Sellel nädalal saab oodata keskmiselt umbes 1400 nakatunut päevas ja 10 000 nakatunut nädalas.
Haigete vanuseline jaotus
Eelmisel nädalal kasvas haigestunute arv peaaegu kõikides vanusrühmades, suurem kasv oli vanusrühmas 80+ aastat (62 protsendi võrra), 70–74 aastat (54 protsendi võrra) ja 20–24 aastat (38 protsendi võrra).
Jätkuvalt kasvab haigestunute arv vanusrühmades 5–9 ja 10–14 ning nende vanemate seas vanuses 35–39 ja 40–44 eluaastat.
Pisut on peatunud haigestunute kasv vanusrühmades 0–4 ja 15–19 aastat.
Endiselt on suurem nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat.
Terviseamet leiab, et piirangute rakendamiseta võib oodata, et haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel kuni 450-ni, oktoobri lõpuks kuni 500-ni ja novembri keskpaigaks kuni 600-ni.
Maksimaalne koroonahaigete arv haiglaravil oli tänavu 5. aprillil, siis oli koroonaga haiglas 727 patsienti.
Nakatumispaikade jaotus jäi samaks
Teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse perekonnas 35,2 protsenti. Lasteasutustes ja koolides nakatus 17,7 protsenti. Neist neli protsenti olid personal ja 96 protsenti lapsed.
Tööl nakatus 9,4 protsenti (sh tervishoiu- ja hoolekandeasutuste personal); tervishoiu- ja hoolekandeasutuse patsiendid moodustasid nakatunutest 3,1 protsenti. Tutvusringis nakatus 3,3 protsenti, välismaal 2,0 protsenti.
Huvitegevuse- ja meelelahutusüritustel 1,0 protsent ning muudes kohtades (sh kaitseväes, kinnipidamisasutustes, ühistranspordis) 2,0 protsenti.
Veidi suurenes nakatumine töökohtadel ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuse
patsientide seas. Veidi vähenes nakatumine perekonnas ja välismaal.
Kollete ja neis nakatunute arv kasvab
Eelmisel nädalal oli Eestis aktiivseid koldeid kokku 178 (nädal varem 171). 178 koldes on kumulatiivne nakatunute arv 2890 (nädal enne seda 2429), neist
viimase 10 päevaga on lisandunud 106 koldesse 862 uut nakatunut.
Uusi juhte on viimase 10 päevaga lisandunud lasteasutustesse (eelkõige koolid) 449 juhtu ning hoolekandesse 185 juhtu. Mujal klassifitseerimata kolletesse lisandus viimase 10 päevaga 122 juhtu. Viimased kolded on seotud nakatumistega vanglates.
17. oktoobriseisuga on terviseametis jälgimisel 16 hoolekandeasutuse kollet (nädal varem 21). Kokku on hoolekandeasutuste kolletes jälgimisel 540 inimest (nädal varem 573). Enam on hoolekandeasutuste koldeid Lõuna regioonis.
Tervishoiuasutuste koldeid lisandus neli, hetkel on jälgimisel kokku seitse kollet. Kolded lisandusid eelkõige nendesse regioonidesse, kus on haiglaravi surve olnud suur ehk Lõuna-Eestis.
Jälgimisel olevate koolikollete hulk on püsivalt kõrge ja kasvava tendentsiga. Eelmisel nädalal oli jälgimisel koolides 103 kollet (nädal varem 93) ja koolieelsetes lasteasutustes 11 kollet (nädal varem 13). Koolide koldeid on kõigis regioonides.
Hoolekandeasutuste elanike nakatumised
Möödunud nädalal nakatus 120 hoolekandeasutuse elanikku. Kaheksa neist hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid ei olnud. Hoolekandeasutuste elanikud moodustasid 1,5 protsenti kõigist eelmisel nädalal nakatunutest ja 2,3 protsenti kõigist hospitaliseeritutest.
Nädalaga registreeriti 124 välismaalt sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas kaks protsenti juhtudest, mille kohta on andmeid nakatumispaiga kohta. Võrreldes nädal varasemaga vähenes sisse toodud juhtude osakaal. Sisse toodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 25 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Türgis (33), Soomes (22) ja Venemaal (20).
Hospitaliseerimised ja surmad
Eelmisel nädalal hospitaliseeriti 348 inimest (kasv võrreldes nädal varasemaga 43,8 protsenti). Eelmisel nädalal tuvastatud üle 60-aastastest haigestunutest vajas hospitaliseerimist 14 protsenti.
18. oktoobri seisuga oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 69 aastat. 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal moodustas 75,5 protsenti.
Võrreldes üle-eelmise nädalaga kasvas hospitaliseeritute hulgas 60-aastaste ja vanemate inimeste osakaal. Samas on vähenenud 40–59-aastaste osakaal.
Eakad vanuses üle 80 eluaasta moodustavad endiselt kolmandiku haiglaravil
olevatest patsientidest.
Eelmisel nädalal suri 30 inimest vanuses 37–96 aastat. Kõikidel inimestel olid kaasuvad haigused. Nädala jooksul registreeriti hoolekandeasutuste elanike seas neli surmaga lõppenud juhtu.
Keskmine päevane surmajuhtude arv viimase seitsme päeva jooksul on olnud 4,3.
Vaktsineerimine veidi kasvas
Eelmisel nädalal manustatud 13 252 doosi vaktsiini, seda on 9,4 protsenti rohkem kui üle-eelmisel nädalal (12 113 doosi.
Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 7901 inimest ning kaks lisa- või tõhustusdoosi 30 inimest.
Toimetaja: Urmet Kook