Keit Pentus-Rosimannus: riik saab pikaajaliste huvide eelarve

Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus Autor/allikas: Jürgen Randma/riigikantselei

2022. eelarve ei lahenda korraga kõiki Eesti pikaajaliste huvidega seotud vajadusi, kuid astub siiski märkimisväärse sammu selles suunas, et Eesti inimeste tulevikuväljavaade oleks kindlam, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.

Parlament alustab debatti järgmise aasta riigirahanduse olulisima dokumendi üle. Mis selles sisaldub? 2022. aasta riigieelarve leevendab ikka veel tunda andvat kriisivalu, aga ennekõike on 2022. aasta riigieelarve keskmes Eesti pikaajalised huvid. Kuidas?

Eesti pikaajaliseks huviks on endaga toimetulev, õnnelik rahvas, kes rahumeelselt, demokraatlikus vaimus teostab oma eluunistusi. Õnn ei seisne rahas, aga kindel ja piisav sissetulek on igale inimesele ja perele meelerahu ja rahuldust toov.

Eesti pikaajaliseks huviks on, et keskmine palk tõuseks Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 7,3 protsenti, arstide ja õdede palgad kaheksa protsenti, kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalgad 7,5 protsenti, päästjate palga alammäär 12 protsenti, eesliinil töötavate politseinike ja Häirekeskuse päästekorraldajate palga alammäärad viis protsenti. Pensionid tõusevad ligi kaheksa protsenti.

Eesti majanduskonkurentsis võitjate hulgas

Eesti pikaajaliseks huviks on olla rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas. Olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailmamajanduses toimub roheline- ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. Meie edukusest ja oskusest sellega õigeaegselt kaasa minna sõltuvad juba lähematel aastatel Eesti inimeste palgad ja pensionid.

Seepärast, meie inimeste kindlama tuleviku pärast, investeerime järgmisel aastal uue perioodi eurotoetustest rohe- ja digipöördesse 190 miljonit eurot. Ühest aastast kaugemale vaadates - lähiaastatel saab euroraha toel rohe- ja digipööre Eestis rahastatud 2,2 miljardi euroga. Kasutan võimalust tänada ka eelmist valitsust, kes selle kavaga algust tegi.

Eesti pikaajaliseks huviks on majanduse suurem tootlikkus. Sellest sõltuvad meie inimeste palgad ja pensionid, meie ühiskonna suurem heaolu. Suurem tootlikkus ei ole võimalik ilma teadusinnovatsioonita, ilma targa ja teadusmahuka ettevõtluseta. Seepärast investeerime järgmisel aastal teadus- ja arendustegevusse üks protsent SKT-st ehk 324 miljonit eurot.

Eestikeelse hariduse kava saab rahastuse

Eesti pikaajaliseks huviks on eripalgeline, kuid ühtne ühiskond, kus ei ole kohta segregatsioonil. Ka hariduslikul segregatsioonil. Igal Eestimaa elanikul peab olema võimalus saada osa meie ülikoolide kõrgetasemelisest haridusest ja võimalus leida tulusat tööd - ühtne eestikeelne haridussüsteem on selle eelduseks.

Parlamendis hakatakse järgmistel kuudel arutama eestikeelse hariduse tegevuskava üle. Oleme järgmisel aastal valitsuse reservfondis reserveerinud selle tegevuskava jaoks viis miljonit eurot. Sellele lisandub haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest kaheksa miljonit ning kultuuriministeeriumi 2,4 miljonit eurot. Meie teistest rahvustest inimeste huvides, nende eneseteostuse võimaluste, sissetulekute ja eluõnne huvides investeerime ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekusse.

Ajalooliselt suurimad investeeringud riigikaitsesse

Eesti pikaajaliseks huviks on oma riigi julgeolek. Sel eesmärgil, et Eesti inimesed ei peaks oma riigi iseseisvuse ega oma rahva tuleviku pärast muretsema, investeerime riigikaitsesse, Eesti riigi heidutusvõime jõudluse tõstmisse 2,3 protsenti SKT-st, ajalooliselt rekordilised pea 750 miljonit eurot. See aitab kiiremini täita võimelüngad ja tugevdada Eesti julgeolekut.

2022. aastasse on planeeritud laevatõrje raketisüsteemide, suurekaliibrilise laskemoona, ratassõidukite, täiendavate liikursuurtükkide ning Scoutspataljoni toetussoomukite ümberehituste hanked. Jätkuvad mahukad taristuarendused, näiteks laskemoonahoidlad, väljaõppetaristu, riigikaitsemaja, sõja- ja katastroofimeditsiini keskus ning lahingukool.

Kaitseotstarbelise erivarustuse hangeteks on kavandatud kokku ligi 202 miljonit eurot, millest investeeringud - näiteks relvasüsteemid ja transpordivahendid - moodustavad 127,2 miljonit ja majandamiskulud - nt laskemoon ja kaitsevarustus - 74,6 miljonit eurot.

Eesti pikaajaliseks huviks on me kultuuri kestmine ja kandmine. Vaimu hoidvale ülesandele lisaks toetab kultuur otseselt ka meie majandust. Kultuuri- ja loomemajanduse roll muutub Eestis järjest fundamentaalsemaks. Iga kultuuri investeeritud euro võimendub keskmiselt viiekordseks.

Üks näiteid on Eestit maailmas suuremaks teinud Eesti film. Ühe filmi eelarvest umbes kolmandik kulub filmi enda tootmisele. Ülejäänu jõuab kõikidesse kaasnevatesse sektoritesse, alates toitlustusest lõpetades disainiga. Filmitootmise püsiv rahastamine kasvab järgmisest aastast seitsme miljoni euroni.

Pikaajaliseks huviks on rahanduslik eneseväärikus

Eesti pikaajaliseks huviks on oma riigi majanduslik toimetulek nii headel kui ka halbadel aegadel, ilma välisabita ja ilma võlgade tõttu pealesunnitud poliitika valikuteta. Eesti pikaajaliseks huviks on riigi rahanduslik eneseväärikus.

Eesti pikaajaliseks huviks on, et juba praegu toimuvad, aga tulevikus veelgi süvenevad demograafilised muutused ei tooks kaasa maksukoormuse kasvu, mis lämmataks meie inimeste ettevõtlikkuse ja meie keskklassi - õpetajate, arstide ja inseneride - lootuse paremale elule.

Et maksusurve vähenevale tööealisele elanikkonnale ei muutuks talumatuks, on riigi kulutuste vaos hoidmine ja 30 aasta kestel kiht-kihilt ehitatud riigiaparaadi ajakohastamine vältimatu. 

Nendel eesmärkidel, riigi iseseisvuse ja meie inimeste madalamate maksude nimel, aga ka täiendava hinnatõusu ja ülekuumenemise vältimiseks hoiame kulude kasvu kontrolli all ja vähendame eelarvepuudujääki praeguses rahanduskeskkonnas mõistlikule tasemele.

Olen üllatusega kuulanud kommentaare, milles tõsimeelselt väidetakse, et majanduskasvu ja paraneva maksulaekumise tingimustes kaovad eelarvemured ja -puudujääk justkui iseenesest. Ei. Ei kao. Iseenesest paisuvad ainult kulud ja lisanduvad maksuraha kasutamise soovid.

Kulude kontrolli all hoidmine nõuab poliitikutelt valikuid. Nõuab pingutust. Kasvava majanduse tingimustes muide eriti. 2022. aasta eelarvet kokku pannes oleme valitsuskabinetiga seda silmas pidanud.

Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17 protsenti. Kulud kolm protsenti. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9 protsenti struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6 protsenti defitsiidini. See on 739 miljonit parem positsioon.

Jah, minna on veel tükk maad, enne kui jälle kulud ja tulud Eestis klappima saame, aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume teie abiga siiski.

Eesti ja kogu maailma lühiajaliseks mureks on tervisekriis. Kriisiga toimetulekuks ja kriisi tekitatud kahjude tervendamiseks panustame järgmisel aastal üle 150 miljoni euro. Sellest rahast 12 miljonit eurot läheb muuhulgas viiruse tõttu koolide kinni-lahti käimisest tekkinud õpilünkade parandamiseks, vaktsineerimise korraldamiseks 38,3 miljonit eurot, testimiseks 19,6 miljonit eurot. Esmakordselt suuname riigieelarvest kolm miljonit eurot selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata.

2022. eelarve ei lahenda korraga kõiki Eesti pikaajaliste huvidega seotud vajadusi, kuid astub siiski märkimisväärse, 13,6 miljardi eurose sammu selles suunas, et Eesti inimeste tulevikuväljavaade oleks kindlam.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: