Tänavused PISA-testide tulemused näitavad, et võrreldes seitsme aasta taguse ajaga on funktsionaalne lugemisoskus langenud kolmveerandis uuritud riikidest. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna nõunik Maie Kitsing rääkis, et kui eelmised tulemused peegeldasid koroonapandeemia mõju, siis nüüd on selge, et mõjud on pikemaajalised.

"Mida me saame teha, on rääkida väga selgelt ülikoolidega, kes meie õpetajate ettevalmistusega nii põhiõppes kui täiendkoolituses tegelevad, sest läbi õpetaja tegelikult jõuab tarkus klassiruumis õpilaseni," ütles Kitsing.

Kui metoodilised valikud on Kitsingu sõnul õpetajate teha, siis üldise lugemishoiaku muutmise ja kultuuripärandi väärtustamisega saab tegeleda ühiskond laiemalt. Heaks näiteks tõi ta eesti raamatu aasta.

"Lugemisoskus ilmselgelt on väga seotud ilukirjanduse ja aimekirjanduse lugemisega. Rohkem lugeda. Ainult lugemine aitab andmisoskuse parandamisele kaasa," leiab Kitsing.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu leidis, et funktsionaalse lugemisoskuse langus on paljude eri tegurite tulem. Näiteks tõi ta, et klassides on väga erinevate võimetega lapsed, paljud meid ümbritsevad lahendused ei vaja põhjalikku süvenemist, loetakse vähe ja õpetajad vahetuvad palju. Ühe lahendusena näeb Sarapuu õppeainete lõimimist.

"Koos lugemisega on muutunud ka õpilaste sõnavara väikseks ja kui sõnavara ei ole, siis võib juhtuda, et mõnest sõnast ülesandes ei saada aru. Lugemine ja matemaatika on omavahel väga tihedalt seotud. Nii et võib-olla peaks mõtlema selle peale, kuidas ühendada ja integreerida ka eesti keelt ja matemaatikat omavahel," pakkus Sarapuu.

"Meie Eesti kool ei ole veel nii tugev või ei ole praktiseeritud sellist mõnusat lõimingut ainete vahel. Tavaliselt eesti keelt lõimitakse ikka ajalooga ja võib-olla mõne teise keelega, aga lõiming emakeele ja matemaatika vahel oleks küll suurepärane," lausus emakeeleõpetaja.

Ka on Kaja Sarapuu pikal õpetajateel puudust tundnud rohkematest tundidest ja väiksematest keeleõpperühmadest.

"Meie praegu juba väga-väga eriilmelises klassiruumis, kus meil on tõesti erinevad rahvused, erineva tasemega õpilased koos, erineva tervisega õpilased koos isegi, siis ei ole mõeldav anda väga head tundi 30 õpilasele," tõdes Sarapuu.

"Sama lugu, nagu on võõrkeele õppimisel, ka eesti keele tunnid võiksid olla rühmades, kus on 10-12 õpilast rühmas. Kohe oleksid need tunnid produktiivsemad, siis saaks selles tunnis teha ka palju suulist tööd. Praegu väga suur rõhk on kirjalikul tööl ja töölehtede täitmisel, need on väga moodi läinud. Aga suuline töö klassis on ülioluline," nentis õpetaja.