ERR Lätis: vaidlused liikumispiirangute üle jätkuvad

Foto: LSM

Läti vikerkaarekoalitsioonis nõudis paljudel töökohtadel vaktsineerimisnõude kehtestamine ja karmide piirangute jõustamine aega ja suurt kompromissimeelt. Nüüd küsitakse järjest enam – kas ka Läti elanikud suudavad üksteisega arvestada ning oma elus kompromisse teha?

Läti arstid toovad iga päev eeskujuks riike, kus on suur vaktsineeritus võimaldanud piirangud peaaegu ära jätta. Lätis on läinud vastupidi ja miks-küsimusele on igaühel oma vastus. Kuid väitlustest, kes ja miks saab liikumiskeelu ajal tänaval olla, on jõutud üldisemate teemade, ka poliitilise vastutuseni.

Peaministripartei Uus Ühtsus toetajaskond on piirangute ja hinnatõusu ajal küsitluste põhjal küll pisut, aga tõusnud. 

"Kes pidurdab vaktsineerimist, kes raskendab meie tervishoiusüsteemi tööd, mille tulemusel inimesed surevad. Neile tuleb lõpuks anda hinnang – kas parteid, kes sellele kõigele õhutavad, kes seda olukorda kasutavad, kas neil ikka on kohta järgmises seimi koosseisus?" lausus Läti seimi Uue Ühtsuse fraktsiooni juht Ainars Latkovskis.

Lätis on kaks uut erakonda, kelle peaeesmärk tundub olevat piirangute ja vaktsineerimise vastane võitlus.

"Te lukustate inimesed haigusega võitlemise pärast kodudesse. Et nad õhtuti jooksid, istuksid diivanil ja sööksid krõpse? Ja see on teie meelest tervislikum ja turvalisem, kui lubada lastel teha sporti ja viibida värskes õhus?" märkis näiteks erakonna Seadus ja Kord esimees Aldis Gobzems.

Lätis nuputatakse igal juhul, kuidas vaktsineerimist veel kiirendada, on Läti peaminister korduvalt öelnud. Kui nelja nädala pärast kodusistumise aeg läbi saab ja ühiskond jälle lahti läheb, tähendab see seda, et piirangud nende jaoks, kes pole vaktsineeritud, jäävad Lätis ikkagi kehtima.

"Strateegia, mille oleme vastu võtnud, on välja töötanud ja heaks kiitnud terviseministeeriumi eksperdid. Seega – lühike aeg karmi kodusistumist ja seejärel nii pikk aeg rohelises tsooni põhimõtete järgi, kuni suurem osa inimestest pole vaktsineeritud," ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš.

Ja Lätis on tõusnud ka keeleküsimus. Riigijuhid vene keeles ei suhtle. Nüüd väideldakse, kas nad peaksid seda tegema, et venekeelsed keerulisest olukorrast paremini aru saaks ja vaktsineerima läheks.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: