Mereala planeering seab tuuleparkidele üle 20 tingimuse

Tuulik.
Tuulik. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Eesti mereala planeeringu lõpplahenduses on tuuleenergeetikale seatud üle 20 tingimuse.

Mereala planeering paneb paika, kuhu ja millistel tingimustel on võimalik tuuleparke rajada. Sobivusanalüüs arvestab tuule energiatihedust, mere sügavust, välistab kattuvuse kaitsealuste loodusväärtuste, mereelustiku, riigikaitsealade ja tiheda laevaliikluse piirkondadega.

"Tuuleenergeetika kavandamine merel on kaalukas protsess. Ühelt poolt on riigil vaja täita kliimaeesmärke ja leida majanduslikult otstarbekaid lahendusi, teisalt on selge, et tuuleparkidesse suhtuvad kahtlevalt rannikukogukonnad peamiselt visuaalse häiringu tõttu," kirjutab rahandusministeeriumi blogis protsessi koordinaator Triin Lepland.

Ka võib valdkond avaldada mõnetist mõju traditsioonilistele merekasutustele – näiteks traalpüük ja laevaliiklus. Huvide tasakaalustamiseks on visuaalsete mõjude vähendamiseks ette nähtud sotsiaalne puhver – tuulikuid ei saa planeerida lähemale kui 11 kilomeetrit rannikust.

Kompenseerimaks tuulikutest põhjustatud häiringuid, on valitsus võtnud fookusesse nn kohaliku kasu instrumendi ning omavalitsuste ja kogukondade talumishuvi, et selgitada välja, kuidas oleks võimalik tuulikutest tekkivaid häiringuid kompenseerida.

"Eraldi kaalutluskohana saab välja tuua, et tuuleparkide rajamisest ja hilisemast hooldamisest tekib tõenäoliselt kohalikule tasandile eraldiseisev tuluallikas, nii finantsressursi kui töökohtade näol," märkis protsessi koordinaator.

Seejuures lähevad meretuuleparkide rajamiseks sobivad alad kasutusse eeldatavasti umbes 70 protsendi ulatuses. "See tähendab, et ei ole võimalik ega reaalne alade täielikult tuulikutega katmine," leidis Lepland.

Parkide rajamise hoonestusloa etapis selgub tema sõnul omakorda, kuhu täpselt on võimalik sobivate alade sees tuulikuid panna. Et hinnatud saaksid arendustegevusest tulenevad keskkonnamõjud, on selles etapis ette nähtud täpsustavad uuringud.

Mõjude hindamine sisaldab muu hulgas kalaliikide kudemisalade ülevaadet ning linnustiku ja nahkhiirtega seonduvat. Näiteks Liivi lahes, Kihnu ja Ruhnu suunal ning Saaremaal üle Sõrve sääre toimub intensiivne nahkhiirte ja maismaalindude rändeliikumine, millega tuleb hoonestusloa etapis arvestada.

Eesti esimene üleriigiline mereala ruumiline planeering annab juhised, kuidas järgmisel 15 aastal mereruumis tegutseda võib, pakkudes merekasutusvaldkondade tervikpilti ning andes tingimuste ja suunistega konkreetse raamistiku. Lahenduse ja mõjude hindamise kohta saab veel 8. detsembrini arvamust avaldada.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: