Eestis on noori alates 12. eluaastast vaktsineeritud alates jaaninädalast. Täisvaktsineerituse ehk teise doosi said nad alates juuli lõpust. Seega saab esimestel vaktsiini saanutel pool aastat vaktsineerimisest täis jaanuari lõpus.

Kui täiskasvanutele pakutakse tõhustusdoosi alates kuue kuu möödumisel vaktsineerimiskuurist, siis teismeliste kohta sellist otsust tehtud pole, kas üldse või kui pika aja möödumisel peaks kolmanda vaktsiinisüsti tegema.

"Euroopa Liidus on praegu tõhustusdoosiks Euroopa ravimiameti heakskiidu saanud kaks vaktsiini: Pfizer/BioNtechi vaktsiin Comirnaty ja Moderna vaktsiin Spikevax. Mõlema vaktsiini puhul on tõhustusdoos näidustatud üle 18-aastastele inimestele. Lastele tõhustusdooside pakkumiseks pole seni ükski vaktsiinitootja Euroopa ravimiametilt luba taotlenud," kommenteeris terviseameti pressiesindaja Kirsi Pruudel.

Euroopa ravimiamet ei ole selle kohta otsuseid teinud, kinnitas ka ravimiameti kommunikatsioonijuht Merilyn Säde.

"Noorte puhul on tõhustusannuse tegemine olnud arsti meditsiiniline otsus. Põhjus võib olla näiteks kaasuv haigus, kuulumine riskirühma jms," ütles Säde.

Nii ongi esimesed tõhustusdoosid teismelistele Eestis juba tehtud just meditsiinilistel näidustustel. Alla 17-aastastest on Eestis saanud tõhustusdoosi vähem kui sada noort. Alla 12-aastastest on vajanud tõhustusdoosi kolm last.

Üldjuhul alla 12-aastastele koroonavaktsiini Euroopas ei tehta, selleks peabki olema konkreetne meditsiiniline näidustus, mis asetab lapse raskelt haigestumise riskirühma.