Kohus pani esialgse õiguskaitsega 26 inimese negatiivse testi taas kehtima
Tallinna halduskohtu määrusega said 26 koroona antikehadega inimest tagasi õiguse osaleda testimise teel tegevustes, kus on nõutud koroonatõend, lisaks pikendas kohus esialgse õiguskaitse korras COVID-19 tõendatult läbipõdenud kümne inimese koroonatõendit kohtumenetluse lõpuni, kuigi neil on möödunud 180 päeva nakatumisest.
Kõigis kohtuasjades on kohtud nõustunud, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest nad peavad vaidlustatud korralduse tõttu taluma kohtumenetluse ajal tõsiseid riiveid oma põhiseaduslikele õigustele ja vabadustele, mis muudavad nende tavapärast elu, teatas advokaadibüroo Pallo&Partnerid.
Kuigi valitsuse korraldusega ei ole alates 25. oktoobrist negatiivne koroonatesti tulemus enam nakkusohutuse tõendiks, otsustas Tallinna halduskohus anda 26 antikehadega inimesele esialgse õiguskaitse korras võimaluse tegevustes osaleda negatiivse testi alusel.
"Negatiivse testitulemuse alusel kõnealustes tegevustes osalemist saab pidada teiste isikute suhtes nakkusohutuks ning arvestades kaebajatel COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusel omandanud immuunsust, võib ohtu, et nad ise saavad nendest tegevustest osa võttes nakkuse, pidada madalamaks kui vaktsineeritutel. Seega saavad 26 inimest, kellel on antikehad, osaleda esialgse õiguskaitse korras tegevustes negatiivse testi olemasolul nagu enne 25.10.2021," märkis kohus advokaadibüroo teatel.
Kümme inimest, kes olid COVID-19 haiguse ametlikult tõendatult läbi põdenud, said Tallinna halduskohtult jätkuvalt esialgse õiguskaitse, millega pikendati nende Covidi-passi kohtumenetluse lõpuni.
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on viimane aeg vaadata otsa koroonatõendi nõudele ja kõigile eranditele ning teha süsteem korda.
"Teadlased on Eestis ühel meelel, et läbipõdemise tõend peab kehtima kauem kui kuus kuud ning seda teadmist on praktikas rakendanud ka juba mõned Euroopa riigid. Lisaks on Eesti teadlased välja pakkunud lahenduse antikehadega isikutele, näiteks võimalus iga kolme kuu tagant antikehade hulka mõõta, mida plaanitakse rakendada näiteks Šveitsis. Tänane olukord, kus iga antikehadega inimene peab kohtu kaudu enda läbipõdemist tõendama, tundub ebaratsionaalse ressursiraiskamisena nii inimeste kui kohtute poolt vaadatuna," lisas Reilik-Bakhoff.
Advokaadi sõnul on nad esindanud kümneid inimesi mitmes samateemalises vaidluses ning kohtumäärusega kohvikusse minevaid inimesi tuleb aina juure.
"Ühelt poolt ongi tõendi kontrollijad keerulises olukorras, kuna neil tuleb reaalselt kontrollida keerulise sõnastusega kohtumäärust ilma, et neid keegi sellisest variandist teavitanud oleks või veel vähem koolitanud. Teisalt tekitab neis segadust ka kohtute erinevad seisukohad esialgse õiguskaitse osas, kuna alles hiljuti ühe kohtuasja raames paaril inimesel esialgne õiguskaitse tühistati. Igatahes oleme olukorras, kus inimestel on käes kohtumäärus, mis lubab neil näiteks kohvikusse siseneda, kuid praktikas ei pruugita neid sinna ikkagi lasta, kuna ei olda kindel, millega on tegu ja kas see määrus ikka pädeb – asutuste hirm sanktsioonide ees on suur. Ka kohtud on erinevate asjade raames järjest rohkem hakanud juhtima valitsuse tähelepanu suurtele puudujääkidele viirusega võitlemise korraldamises."
Kohus jäi oma 8. oktoobri määruses väljendatud seisukoha juurde, et avalikes huvides on põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise välistamine.
Riigi esindaja: esialgne õiguskaitse ei jää ilmselt kestma
Kohtus riiki esindava advokaadi Ants Nõmperi sõnul on võimalus, et esialgne õiguskaitse kestma jääb, väike.
"Esiteks sellepärast, et kohus tegi seda kiirustades, kohus ei kuulanud üldse ära vabariigi valitsuse seisukohta. Teiseks, me täna oleme seda kaebust või seda määrust juba vaidlustamas ja ringkonnakohtus on meile positiivseid lahendeid, et ringkonnakohus on kõik määrused-kaebused rahuldanud kas täielikult või osaliselt, nii et meil on ka põhjust arvata, et see esialgne õiguskaitse ei jää kestma," selgitas Nõmper "Aktuaalsele kaamerale".
Tallinna halduskohtu esimehe Kaupo Kruusvee sõnul ei saa garanteerida, et ka järgmised kohtusse pöördujad esialgse õiguskaitse saavad.
"Asjaolud võivad olla erinevad ja lisaks kaebused jagunevad erinevate kohtunike vahel, mis tähendab, et igaüks lahendab seda omal parimal äranägemisel ja enda siseveendumuse ja südametunnistuse pinnalt," ütles Kruusvee.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et kohtu otsused vaktsineerimistempot ei mõjuta.
"Me võime otsida siin kõiki võimalikke võimalusi valitsuse korraldustest kõrvale hiilida või reegleid mitte täita või neid ka vastandada või vaidlustada, aga nagu olen korduvalt öelnud, siis viirusel ei ole sellest sooja ega külma, mida inimene nendest reeglitest, nendest korraldustest arvab. Koroonaviirus leiab üles kõik need inimesed, kes ei ole ennast veel vaktsineerinud," kommenteeris Kiik.
Toimetaja: Liisbeth Rats, Merili Nael