Tallinna halduskohus andis esialgse õiguskaitse paarikümnele inimesele, kellel on tuvastatud koroonaviiruse läbipõdemist tõendavad antikehad, vabastades need isikud koroonapassi esitamise kohustusest. Valitsus pidas selliseid kohtumäärusi ebaõigeks ja vaidlustas need ning saavutas neljapäeval erandite tühistamise. 

Valitsust kohtus esindanud Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat Ants Nõmper ja teda abistanud jurist Regina Getter Maajärv selgitasid, et ringkonnakohtul oli kolm peamist argumenti.

Esiteks selgitas kohus üldlevinud soovitustele tuginedes, et ka läbipõdenud isikutel on soovitatav ennast vaktsineerida, mis annab nii täiendava kaitse tervisele kui ka koroonapassi.

Teiseks soovitas kohus lähtuda teiste riikide näidete ja teadusuudiste asemel Eesti teadusnõukoja ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt avaldatud seisukohtadest, mis kinnitavad, et vaktsineerimine on parem viis viiruse kontrolli alla saamiseks kui läbipõdemine.

Kolmandaks hindas kohus koroonakaebuste eduväljavaateid pigem nõrgaks, mistõttu tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest ja olulisemaks pidada avalikkuse huve uudse ohtliku nakkushaiguse tõrjumisel.

"Kuigi ringkonnakohtu lahendid puudutavad otseselt ainult paari kaebajat, võib siiski julgelt ennustada, et ka teised sarnased halduskohtu määrused tühistatakse peatselt ning terviseameti väljastatud ajutised tõendid kaotavad lähiajal kehtivuse," selgitas Nõmper. 

Tallinna ringkonnakohtu määrus on lõplik ja seda ei saa rohkem vaidlustada.

Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud meetmed piiravad teataval määral inimeste põhiõigusi, kuid oluline on panna kaalukausile ühelt poolt kohtusse pöördunud inimeste huvid ning teiselt poolt avalikkuse ja teiste inimeste huvid.

Ringkonnakohtule ei jäänud kahtlust, et kaalukamad on nende inimeste huvid, kelle elu või tervis võib sattuda ohtu siis, kui nad viibivad samades ruumides inimestega, kelle nakkusohutus pole viimaste teadusandmete kohaselt piisavalt kindel.

"Vaktsineerimata ja rohkem kui 180 päeva tagasi haiguse läbi põdenud inimestele seatavad piirangud on siiski suhteliselt leebed ja ajaliselt piiratud ning nende huvide riive kaalukategooria pole võrreldav sellega, kui inimene haigestub raskelt või sureb. Seetõttu on õige lähtuda pigem ettevaatuspõhimõttest ja piirata inimeste kontakte," märkis ringkonnakohus. 

Ringkonnakohus viitas, et inimeste haigestumise ja haiglakoormuse väga suure kasvu korral võiks osutuda vajalikuks muuta Eestis seni kehtinud suhteliselt leebeid meetmeid hoopis karmimaks, mis piiraks inimeste põhiõigusi praegusest märksa ulatuslikumalt.

Üldse on valitsuse üldkorraldusi, millega on kehtestatud koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangud, vaidlustatud ligi poolsada korda ning kaebajaid on kokku 400 ringis. Valitsus on kõikidele kaebustele vastu vaielnud. Esimesi sisulisi lahendeid piirangute õiguspärasuse kohta on oodata uue aasta alguses.  

Ringkonnakohus juhtis ka valitsuse tähelepanu sellele, et üldkorraldusega saab piiranguid kehtestada üksnes teatud ajaks. Nüüdseks on kätte jõudnud aeg Riigikogul otsustada detailsemalt piirangute üle ja kui seda lähemal ajal ei tehta, on edaspidi tõenäoline, et kohus peatab esialgse õiguskaitse korras valitsuse korralduste kehtivuse.

Lahendite täistekstide ja kohtu detailsemate põhjendustega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel.