Kaebajad pöördusid halduskohtusse raieloa vaidlustamiseks ja saatsid kohtule dokumendi, kus viidati lageraie mõjusid puudutavatele teadustöödele. Kohus avastas, et viidetes nimetatud Eesti teadlasi ei ole päriselt olemas ja kirjeldatud teadustöid polnud võimalik leida. 

Kohus nõudis kaebajatelt selgitust, kuidas see dokument on sündinud. Samuti andis kohus kaebajatele võimaluse esitada viidatud teadustööd kirjalike tõenditena ja hoiatas, et võib neid muidu kohtu eksitamise katse eest trahvida. Kaebajad vastasid, et tehisaru kasutamine pole keelatud ja nad ei tahtnud kohut eksitada.

Seejärel määras halduskohus ühele kaebuse esitajale trahvi 150 ja veel üheksale kaebajale 50 eurot. Kohus nentis, et kaebajatel pole küll keelatud tehisaru kasutada, aga on üldteada, et tehisaru võib väljastada eksitavat või isegi valeinfot ning kaebajad vastutavad kohtule esitatud väidete õigsuse eest.

Tallinna halduskohtu esimehe Kaupo Kruusvee sõnul ei saagi kohtusüsteem pidada täpset statistikat, kui paljudes kaebustes tehisaru kasutatakse.

"Kohtunikud on viimastel aastatel kahtlemata märganud, et tehisaru on hakatud kasutama muuhulgas kohtudokumentide koostamisel ja pigem tundub see kasvav trend," sõnas kohtunik.

Kuna halduskohtu koormus ehk esitatud kaebuste hulk on alates 2018. aastast olnud igal aastal kasvutrendis, siis kui palju on tehisaru selleks lisatõuget andnud, on samuti keeruline öelda.

Küll aga on tõsiasi see, et lahendini jõudmine muutub tehisaru loodud ballasti mõjul järjest pikemaks protsessiks, sest iga kaebus tuleb siiski läbi töötada.

"Kui kohtuasjade hulk suureneb ja ka asjade maht kasvab, siis paraku väljendub see selles, et järjest rohkem võib aega võtta, et kohtust lahend saada," sõnas Kruusvee.

Samas võib tehisarul olla "tavainimese" vaates ka positiivne külg, sest keelemudel võib aidata inimesel leida vaatenurki, mille peale too ise võib-olla ei tulekski.

"Ma kindlasti ei pea tehisharu kasutamist iseenesest kuidagi taunimisväärseks. Samas jään ka selle juurde, et halduskohtusse pöördumiseks ei pea keegi teadma peast õigusnorme või ladinakeelseid termineid. Tuleb pigem oma sõnadega kirjeldada, milles nähakse enda õiguste rikkumist. Mis on faktilised asjaolud, millist abi kohtult soovitakse – küll need õiged õigusnormid leiab juba kohus ise," selgitas Kruusvee

Kohtunik lisas, et tehisaru võib hakata ka n-ö hallutsineerima ning mõelda välja õigusnormid, mida reaalsuses eksisteerida ei pruugi.

Kas ka kohtunikud ise tehisaru kasutavad? Vastus on, et kasutavad, aga see toimub samm-sammult.

Kohtunikud võivad keelemudeleid kasutada näiteks suurte andmemassiivide läbitöötamisel, samas tuleb olla tähelepanelik, et andmekaitse oleks korrektselt tagatud.

"Küll aga siin tahan ma seda rõhutada, et kohus ei kasuta tehisaru kohtulahendite koostamiseks. Tehisaru ei koosta kohtulahendeid ega hakka ka loodetavasti kunagi neid koostama," sõnas halduskohtu esimees ning lisas: "Kaalutleb ikkagi kohtunik inimesena, kasutades muuhulgas ühe tööriistana enda südametunnistust."

"Tehisaru võib kasutada, aga tehisarult saadud viited ja hinnangud tuleb algallikatest üle kontrollida," lausus Kruusvee kokkuvõtvalt.

Ülalmainitud kaasuses määrati trahv halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt, kus seisab, et menetlusosalist, kes esitab kohtule teadlikult või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus teda trahvida eelneva hoiatuseta. 

Halduskohus rõhutas otsuses, et kui kaebaja viitab teadusallikatele, peab ta olema veendunud, et need on ka päriselt olemas ja sisaldavad sellist teavet, nagu menetlusdokumendis väidetakse. Vastasel korral on tegemist kohtule valeandmete esitamisega, mis on karistatav.

Eesti kohtud on menetlusosalisi tehisaru hooletu kasutamise eest ka varem hoiatanud ja noominud, kuid pole teada teisi juhtumeid, kus kedagi oleks trahvitud.