Tasemetöödest on näha, et sel aastal on õpilaste analüüsi-, tõlgendamis- ja uurimistöö kavandamise oskused langenud 10-15 protsenti, ütles Pedaste, kes on eritlenud loodusõpetuse neljanda ja seitsmenda klassi tasemetöid sel aastal ja eelmisel aastal.

Samas ei ole tema sõnul kindel, kuivõrd see langus on tingitud just kaugõppest.

Pedaste sõnul ei tea me tegelikult täpselt, kui palju kaugõpe õpiedukust langetab. Ta ütles, et kaugõpe ei pruugi tingimata olla üldse täielikult halbki. Nii näiteks on muutunud ka see, kuidas õpetaja õpetab.

"Seal oleme märganud ka suuremat tähelepanu üldoskustele võrreldes varasema ajaga, mis tegelikult läheb kokku hästi Eesti haridusstrateegia 2035 sihtidega ehk siis ainekeskselt lähenemiselt rohkem õppijakesksele lähenemisele ja ainespetsiifiliste eesmärkide saavutamiselt rohkem üldpädevuste arendamisele, kus digipädevuse kõrval on hästi tähtsal kohal ka õpioskused ja enesemääratluspädevus. See tähendab lõpuks ka oskust iseennast tundes enda tegevust motiveerida, kavandada, ennast juhtida," selgitas professor.

Pedaste ütles, et need oskused on hästi tähtsaks saanud just pandeemiaolukorras, kus saab vähem teistega koos olla ning rohkem üksi õppida. 

Tallinnas linnavalitsus arutab teisipäeval, kas jätkata koolides osalise kaugõppega või mitte.

Pedaste sõnul peaks Eesti hoidma koolid võimalikult lahti, sest praegune õpetajaskond ei oska veel piisavalt hästi distantsilt õpetada.

"Mis on mure, et õpetajad on keskmiselt enam kui 20-aastase kogemusega, aga see kogemus on neil õpetamiseks lähiõppel. Kui nüüd sellises situatsioonis on vaja kiiresti, praegu siis vähem kui aastaga tihtipeale olnud vaja katsetada uusi meetodeid distantsõppeks ja on proovitud katsetada samu meetodeid, mis lähiõppes on kasutatud, siis need alati ei tööta nende eesmärkide saavutamiseks. Seepärast ongi, et näiteks teadmiste omandamisel võime märgata näiteks riiklike tasemetööde võrdlemisel tulemuste langust," lausus haridustehnoloog.