Infospetsialistide õppe peatamine mõjutab otseselt Eesti raamatukogude personali järelkasvu, mitmete organisatsioonide toimimist tänases inforikkas keskkonnas ning kodanike hakkamasaamist ühiskonnas, kus üha kasvav digilõhe mõjutab meie kõigi igapäevast toimetulekut.

Seetõttu pöördusid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ), Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa), Kultuuriministeerium ja Eesti Patendiamet TLÜ senati poole märgukirjadega vastuvõtu peatamise otsust mitte toetada.

Järjest olulisem roll

Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad 2020. aasta raamatukogude statistika andmetel 871 raamatukogu: 520 rahvaraamatukogu, 37 teadus- ja erialaraamatukogu, 314 kooliraamatukogu. Neis töötab kokku 2383 töötajat, kellest otseselt lugejate nõustamise ja infoteenindusega tegeleb iga päev ligikaudu 2000 inimest. Raamatukoguteenuseid kasutas kultuuris osalemise uuringu järgi (2020/2021. õa) viimase 12 kuu jooksul 33% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest. 

Uuringusse ei ole kaasatud alla 15-aastaseid lapsi ja noori, mistõttu on inimesi, keda mõjutavad otseselt või kaudsemalt raamatukogutöötajate teadmised ja oskused, Eesti elanikest üle poole. 

Oma kirjas, mida toetasid ka kõigi Eesti maakonna keskraamatukogude direktorid, tõi ERÜ välja põhjused, miks ei tohi katkestada infoteaduse õpetamist kõrghariduse tasemel.

Töötajatele järelkasvu koolitamise lõpetamine pidurdab raamatukoguteenuste arengut olukorras, kus ühiskondlikud suundumused nii Eestis kui ka maailmas seavad raamatukogudele järjest suuremaid ja olulisemaid ülesandeid elanike toimetuleku parandamisel. 

Raamatukogutöötaja ülesanded on laienenud ning tänaseks on raamatukoguhoidja igapäevane töö kodanikele digiteadmiste õpetamine, e-riigi teenuste kasutamise juhendamine, formaal- ja elukestva õppe toetamine, nii materjalide leidmise kui ka informatsiooni korrastamise ning õiguspäraselt kasutamise juhendamine.

Raamatukoguhoidjad peavad olema kursis intellektuaalomandi kaitse küsimustega, autoriõigusega, viitamissüsteemidega. Lisaks tegeletakse raamatukogudes iga päev üha rohkem teabeteeninduse korraldamise ja juhtimisega, andmebaaside projekteerimise ja infosüsteemide loomisega, andmekaeve võimaluste loomisega. 

Infomürast usaldusväärse teabe eristamise ja kättesaadavaks tegemisega püütakse vähendada liba- ja võltsuudiste voogu lugejateni. Infospetsialistide pädevuste arendamine tagab kvaliteetse info kättesaadavuse ühiskonnas ja (e-)raamatukoguteenuste arengu. Ülikoolis omandatud infoteaduse erialaoskused on asendamatud täitmaks ühiskonna ootust, et usaldusväärsele informatsioonile on tagatud juurdepääs, olenemata ajast, info algallikast ja info otsija füüsilisest asukohast.

Vajalikud pädevused, oskused, teadmised

Ülikoolide raamatukogud toetavad oma tegevusega teadus- ja õppetööd, kuid pakutava toe kvaliteet saab olla kõrge vaid juhul, kui raamatukogus töötavad erialase kõrgharidusega infospetsialistid. 

Nii kooli- kui ka rahvaraamatukogude töötajad on õpetajale abiks ja partneriks ainetundidele tugitegevusi pakkudes. Õpetaja peab saama pöörduda raamatukogutöötaja kui võrdse partneri poole küsimustega, mis puudutavad info ja materjalide otsimist, raamatukogus tundide või raamatukogutundide läbiviimist, arvutiabi, õpilaste üldteadmisi toetavaid tegevusi. Sellist koostööteenust saab pakkuda üksnes laia silmaringiga erialateadmistega raamatukogutöötaja. 

Kooliõpilaste toimetulek üha keerulisemas tööturusituatsioonis sõltub infos orienteerumise oskustest, digioskustest, infokirjaoskuse valdamisest ning meediapädevuste omandamisest esimestest õppeaastatest peale.

Raamatukoguhoidjad mitte üksnes ei aita otsida relevantset infot, vaid juhendavad ka saadud andmete süstematiseerimist, analüüsimist ning kogutud infost teadmiste loomist. Koolitundides koostatavad uurimistööd peavad toetuma teaduspõhisele infole ning seda aitab leida just erialaste teadmistega infospetsialist.  

Miks on raamatukogutööle nii suured nõudmised? Mis seal siis ikka nii väga vaja teha on? Piiksutad raamatuid ja guugeldad ja juba ongi töö tehtud, muul ajal saab sokki kududa ja raamatut lugeda?!

Raamatukoguhoidja kutset tase 6, tase 7 või tase 8 annab alates 2006. aastast ERÜ juurde loodud kutsekomisjon, kuhu kuuluvad tööandjad, töötajate ja koolitajate esindajad. Kutsestandardid on koostatud lähtuvalt raamatukogude igapäevatööst ja kirjeldatud on ametikohtadel vajalikud pädevused, oskused, teadmised ning hoiakud. 

Raamatukoguhoidjalt eeldatakse ka kõige madalamal astmel (tase 6) kõrghariduse olemasolu. Lubatud on kõrgharidus ka mõnel teisel erialal kui raamatukogu- või infoteadus, kuid kohustuslik on kutsestandardis kirjeldatud teadmiste omandamiseks erialaste koolituste läbimine. Raamatukoguhoidjalt eeldatakse kogude kujundamise, töötlemise ja säilitamise, korraldamise ja turvalisuse tagamise, lugeja- ja infoteeninduse ning arendustegevuse teadmisi ja oskusi. 

Nimetatud teadmised saab täielikult omandada inimene, kes on õppinud kõrghariduse tasemel ning oskab luua visiooni, näha seoseid, leida oma väidetele ja tegudele tuge teadusinformatsioonist. Raamatukogud saavad inimesi koolitada ning aidata, ent ainult siis, kui raamatukogutöötajate enda oskused on selles vallas professionaalsel tasemel.

Abistavad lastest seeniorideni

TLÜ infoteaduse erialale asuvad tihtipeale õppima raamatukogudes juba töötavad praktikud oma teadmiste uuendamiseks ja tänapäevastele nõudmistele vastavaks viimiseks. Õpingute peamine eesmärk on tõsta arendustegevuse kaudu pakutava raamatukoguteenuse taset ja tulla kasutajate vajadustele vastu.

Noored, ülikooli lõpetanud spetsialistid on raamatukogude jätkusuutliku arengu tagamisel hindamatu ressurss. Raamatukogunduse ja infoteaduse valdkond saab üliõpilaste lõputöödest väärtuslikke teadmisi oma edasiste arengusuundade seadmiseks ja ühiskonna vajadustele proaktiivselt reageerimiseks. 

Uued ajad nõuavad uusi teadmisi ja lähenemisi traditsiooniliste raamatukoguteenuste kõrvale. Infoteaduse kui akadeemilise uurimisvaldkonna areng Eestis võib bakalaureuseõppe peatamisel katkeda ning sootuks kaduda, kuna magistri- ja doktoriõppes õpivad infoteaduste erialal peamiselt infovaldkonna eriala varasemalt lõpetanud inimesed.

Teadlaskonna järelkasvu katkemine toob kaasa erialase eestikeelse terminiloome peatumise ning seeläbi eesti inimestele kehvema tasemega avaliku teenuse pakkumise.

Infoteaduse õppekava pakub võimalust omandada universaalne laiapõhjaline haridus.Infoteaduse eriala lõpetanud leiavad rakendust eri organisatsioonides ja elualadel. TLÜ infoteaduse professori Sirje Virkuse sõnul leiavad infoteaduse õppekavade lõpetajad tööturul rakendust mitte ainult raamatukogudes, arhiivides, muuseumides jt mäluasutustes, vaid ka avaliku ja erasektori organisatsioonides dokumendihalduse, infohalduse, info- ja teadmusjuhtimise vallas.

Eriala vilistlased on tippspetsialistid nii avalikus kui ka erasektoris. "Lisaks omandavad tänapäeval raamatukogu, arhiivi, dokumendi, info-, teabe- ja teadmiste spetsialistid üha enam uusi ülesandeid ettevõtluses, tööstuses, valitsusasutustes ja kolmandas sektoris."

Infospetsialistide koolitamise peatamine toob kaasa negatiivsed mõjud eri elualadel, info ja selle haldamise oskus on uus nafta, teadmised on jõud, mida oskuslikult kasutades saab organisatsioon edukamaks, ning teadmispõhised otsused on ettevõttele kasulikud nii maine kui ka ressursikulu poolest.

Haritud raamatukogutöötaja suudab oma professionaalse tegevusega mõjutada inimese elukäiku juba lasteraamatukogus kohtumisest alates; raamatukoguhoidjad teenindavad ja abistavad inimesi lapseeast, õpilastest üliõpilasteni, töötavatest inimestest seeniorideni, igale rühmale leitakse just temale vajalik info sobilikul kujul ja vormis.