Kuidas me oleme sellesse energiakriisi jõudnud? Kas ja kus on tehtud vigu?

Oleme olukorras, kus esimest korda Põhjamaade elektribörsi ajaloos on tarbijad need, kes määravad turuhinna. Tootjad ei suuda enam nii palju turule pakkuda, kui oleks vaja ja tarbijad määravad hinnataseme.

Probleem on ka selles, et paljud võimsused on remondis, nii suuri külmi pole viimasel 15 aastal sellisel ajal olnud ja seetõttu on remonte planeeritud ka detsembrisse. Baltimaades on tootmisest väljas ligikaudu 1000 megavatti, mis suudaks katta näiteks Eestis tarbimise kahe kolmandiku ulatuses.

Mida me saame praegu teha?

Otseselt ei saagi midagi praegu leevendada. On see, et tarbijate polt vähendatakse tarbimist. Kui vaadata esimesi tarbimise andmeid tänasest, on näha, et kõige kõrgemate hinna tundidel vähenes Eesti tarbimine prognoosituga võrreldes kümme protsenti. Kui börsihinnaga ostjad moodustavad umbes 40 protsenti tarbijatest, siis umbes 20 protsenti vähendasid börsipaketiga ostjad oma tarbimist.

Et ehk olukord polegi nii hull.

Tarbijad päästsid päeva ehk tänu sellele, et tarbijad tarbimist kokku tõmbasid, on pinge süsteemis tunduvalt väiksem.

Me oleme näinud vaeva, et vähendada oma sõltuvust Vene elektrist ja nüüd arutame taas, et kas peaks rohkem ostma. Mida sellest arvata?

Eks sellistel hetkedel tuleb see tema uuesti lauda. Kuid vaadata, kuidas teisipäeval on elektrivood liikunud, siis väga palju on liikunud Kaliningradi elektrit hoopis Peterburi, sest ka seal on külma ilma tõtu defitsiit. Ega Venemaalt ei oleks ka täna olnud palju elektrit võtta.

Mida lähitulevik toob?

Pigem loodame, et need jaamad saavad uuesti töökorda, kes meil praegu väljas on ning siis läheb süsteem jälle korralikult tööle.