Elektri börsihind on prognoosimatu, kuid nii palju on selge, et külmal ja pimedal ajal on elekter kallim. Eelmisel talvel muutus börsihinnaga elektrit ostva tarbija jaoks kurvaks olukord jaanuaris ja veebruaris, kui hinnatipud tõusid pidevalt mitmekümne sendini kilovatt-tunnist. Nii jaanuari kui ka veebruari keskmine hind oli börsielektril 15,4 senti kilovatt-tunnist (ilma käibemaksuta).

Eelmisel aastal oli vaid üks kuu, veebruar, mil keskmine hind oli üle 15 sendi kilovatt-tunnist.

Mis eesootaval talvel täpselt ees ootama hakkab, ei tea täpselt keegi, sest nagu elektrimüüjad ise ütlevad: börsihind on tegelikult alati prognoosimatu ja selles pole midagi uut. Ja kui järele mõelda, siis polekski börsil mõtet, kui hind täpselt ette teada oleks.

Kuid selle talve eel on tavapärasest rohkem tegureid, mis elektrihinda mõjutades muudavad selle veel ennustamatumaks, leidsid ERR-iga rääkinud elektrimüüjad.

"Selleks aastaks võib ennustada periooditi kõrgeid maksimume tulenevalt punastest lipukestest maailmaturgudel ja seda väljendavad ka futuuride hinnad, mis on sarnasel tasemel eelmise aasta talvega või tsipa isegi ületavad neid. Aga lõpuks on see kristallkuuli vaatamine sest täna ennustada eeloleva talve ilma on võimatu," ütles Ignitis Eesti juht Timo Tatar.

Sellised olukorras tekib küsimus, kas kodutarbija jaoks on mõistlikum valida hinnapakett, mis sõltub rohkem börsil toimuvast või selline, mis pakub börsihinnast suuremat sõltumatust. Tegelikult ei ole ka sellele selget vastust, sest parim lahendus sõltub sellest, kuidas inimene elektrit tarbib.

"Kui elektrikulu ei ole leibkonna eelarves oluline – näiteks elatakse korteris ja tarbimine on väike, siis tegelikult ei ole suurt vahet, kas valida fikseeritud või börsipakett – rahaline erinevus on väike. Tee valik, kuidas tundub õige. Võid võita ja võid kaotada, aga panused pole suured," lausus Tatar.

Kui aga elektrikulu on oluline kuluartikkel – näiteks soojuspump on põhiline või ainus kütteallikas, siis on soovitus fikseeritud hind, sest see annab prognoositavuse ja aitab vältida hinnatippudest tulenevaid suuri arveid, ütles ta. "Sa võid maksta vastu turgu rohkem, kuid võid ka maksta oluliselt vähem. Sinu jaoks on oluline kulude juhtimine," nentis Tatar.

Ja kui tarbimist on võimalik olulisel määral juhtida – näiteks elektriauto laadimine, või on olemas alternatiivne kütteallikas või akusalvestus või muu paindlik tarbimine – siis on mõistlik valida börsipakett, sest odavaid tunde või perioode on võimalik reaalselt enda kasuks tööle panna, lausus Tatar.

Ka Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi ütles, et iga inimene peaks valima endale sobiva elektripakett vastavalt oma riskitaluvusele ja tarbimisharjumustele.

"Fikseeritud hinnaga pakett sobib eelkõige neile, kes ei juhi oma tarbimist vastavalt turuhindadele. Samuti on see sobivam neile, kelle jaoks on oluline kulude prognoositavus ja kes soovivad vältida võimalikke hinnatippe," lausus ta.

"Börsipakett võib olla sobiv valik neile, kes on valmis hinnakõikumisi aktsepteerima ning kellel on võimalik oma tarbimist odavamatele tundidele suunata, "lisas Hõbejõgi.

Talv määrab, milline valik on mõistlik

Kui vaadata tagasi eelmistele talvedele, kas tarbija jaoks on olnud soodsam lahendus fikseeritud või börsipakett, siis sellele ühest vastust ei ole, ütles Hõbejõgi. Esiteks sõltus see taas konkreetse majapidamise tarbimisest: kui elektrit tarbitakse rohkem tipuhindade ajal, võitsid rahas fikseeritud hinnaga pakettide omanikud; kes tarbimist rohkem juhtis, võitis pigem börsipaketiga.

"Tagantjärele vaadates on olnud talvi, mil börsipaketi keskmine hind on kujunenud madalamaks kui fikseeritud hind, kuid on olnud ka perioode, kus fikseeritud hinnaga kliendid on saanud vältida väga kõrgeid hinnatippe. Näiteks möödunud talvel jäi erakordselt külmade talvekuude tõttu fikseeritud hind madalamale tasemele kui keskmine börsihind," lausus Hõbejõgi.

Ja oluline on meeles pidada, et fikseeritud paketi eesmärk ei ole igal juhul saavutada madalaim võimalik keskmine hind, vaid pakkuda hinnakindlust ja etteaimatavust, lisas ta

"Börsipaketi eelis võib avalduda pikema aja jooksul, kuid selle kasutaja peab olema valmis võimalikeks suuremateks arveteks just talvekuudel," ütles Hõbejõgi.

"Hinna fikseerimisest või börsihinnale jäämist peaks ennekõike vaatama kui riskimaandamise valikut. Järjest enam meie kliente seda täpselt nii ka teevad," ütles Tatar.

Alexela: inimesed eelistavad aina rohkem fikseeritud hinda

Aga vähemalt Alexelas on tähele pandud, et kõikuv elektrihind on juba kevadest pannud kliente rohkem eelistama fikseeritud hinnaga pakette, ütles Alexela erakliendi segmendijuht Ester Ausmees.

"Tänavu juunis ja juulis valis uute klientide seas fikseeritud hinnaga elektripaketi ligi 20 protsenti rohkem inimesi kui aasta varem. Sama trendi näeme ka olemasolevate klientide seas, kellest üha enam eelistab hinnakindlust," lausus Ausmees.

Juuni seisuga oli ligikaudu 60 protsenti Alexela klientide valitud elektripakettidest fikseeritud hinnaga. 

"Huvitav on aga see, et kui tavaliselt hakkab huvi hinnakindluse vastu suurenema suve lõpus ja sügise alguses, siis tänavu nägime seda juba vastu suve,  aprillis ja mais," märkis Ausmees.

Ausmehe sõnul võib sellest järeldada, et inimeste ootused on muutunud: kuigi madal hind on endiselt väga oluline, siis ei otsita ainult seda, vaid ka kindlust, et järgmise kuu elektriarve õhku ahmima ei paneks.

"Praktikas näeme, et inimesed on muutunud teadlikumaks ning soovivad üha enam ise otsustada, kui palju nad soovivad elektrihinna kõikumisega riskida," ütles Ausmees.

Kuivõrd eesootav talv tõotab tulla elektrihindades äraarvamatum kui varem, soovitas Ausmees enne talve oma elektripaketi valik üle vaadata. "Mitte selleks, et ilmtingimata midagi muuta, vaid veendumaks, et tänane lahendus on endiselt õige," ütles ta.